Saadan teksti, mida võiks nimetada MÕTTEKÄRJEKS. Teame, et kui kärge pole, pole mõtet mett korjata...
Sellist kärge võib vaja minna,
a) kui adume, et meeskonnana tegutsemiseks tuleb muutuda mõttekaaslasteks, kes saavad üksteisest aru, usuvad ja usaldavad üksteist;
b) kui lakkame kuulamast ja arvestamast jutte, mida aetakse lootuses, et keegi nagunii ei söanda vaadata, mida tegelikult taotletakse.
c) kui tahame mitte lihtsalt rääkida ja tegutseda, vaid ühiskonna küllalt kiiresti teisele teele pöörata,
d) kui kujutame ette, et oleme mesilased ja kanname selle kärje mõttemett täis. (Muidugi on mesilaseks peetud kõiki, kellel pole ükskõik, mis Eestist saab.)
Haritlaskond saab oma maad ja rahvast hoida ja kaitsta vaid juhul, kui ta on selleks suuteline; kui ta peab seda oma missiooniks või moraalseks kohustuseks ning tunneb, et oma maasse ja rahvasse suhtumise eest kannab igaüks vastutust, ajab selja sirgu ja astub julgelt esile, huultel taas loits "EESTIMAA ON MEIE KÄTES!". Mis on käest ära antud, tuleb oma kätte tagasi võtta.
Elamisväärse elu ja elukeskkonna eest on käinud kogu aeg enam-vähem avalik võitlus. Rahvastest, kes pole suutnud oma iseseisvuse ja vabaduse eest võidelda, pole enam mälestustki. Võitlus kestab. Muutuvad vaid vaenlased ja võtted, mida kasutatakse. See võitlus käib iseolemise võime hoidmise eest ja on looming. Selles ei ole klišeesid. Selle võitluse õnnestumise eelduseks on sünergia.
Peaksime vaatama, millistes punktides on kogu meeskond ja laiem üldsus sama meelt ja mis osas ollakse eri-meelt. Peame olema nõudlikud ja veenduma, et kärjes ei ole mõnd auku, viga või muud puudust?
(Loodame ja ootame, et keegi teeb veel mitu kärge..., mis võimaldavad saada ühisele lainele, omandada arutlusteks vajaliku keele ja kontseptuaalse positsiooni. Tänu selgusele õnnestub näha, mis millest sõltub ja saab hakata looma üksteisele edukaks tegutsemiseks vajalikke eeldusi. Uks on nii avali, et vallanduks sünergia.)
***********************
Areneda saavad vaid isereguleeruvad süsteemid. Me ei saa midagi ega kedagi arendada; võimalik luua ja hoida arengu eeldusi. Muidugi on selleks vaja teada, millest tähelepanu objektiks olevate süsteemide areng sõltub. Vaja on teada ja arvestada, et tähendused kujunevad kontekstis (metasüsteemide süsteemis ehk supersüsteemis).
Esmatähtis on süsteemide FUNKTSIONEERIMINE, siis muutumine ja siis ka areng... Areng on objektiivne, st me saame luua ja hoida arengu eeldusi. Järelikult peame teadma, millest sõltub areng (muidugi ka funktsioneerimine ja muutumine).
-----------------------------------
Meetmed, mida inimesed võtavad, toimivad mitte ükshaaval ja omaette, vaid süsteemina, vastastikku üksteist mõjutavate tegurite sündroomina.
------------------------------------
Ehkki iseregulatsioon on kõikjal primaarne, saavad inimesed tahtelise tegevusega paljusid protsesse alustada ja soodustada, suunata, kiirendada, aeglustada, raskendada ja lõpetada. Oluline on teada, millistel eeldustel see on võimalik ja mis sellega võib kaasneda.
---------------------------------
Nii, nagu funktsioneerib loodus, muutub ja areneb loodusseaduste kohaselt, kujuneb ja toimib, õitseb, hääbub ja sureb ka ühiskond oma (permanentsete) seaduste kohaselt.
Kõik seadused ilmnevad seaduspärasustena. Selleks, et inimesed saaksid otstarbekalt tegutseda, on vaja tunda ja arvestada nii loodust kui ka loodusseadusi ning nende ilmnemise seaduspärasusi, kui ka inimest, elu ja kõike, millest inimeste elu ja elamine sõltub.
-------------------------------------
Määratleda, kirjeldada ja piiritleda saab kõiki tuntud olusid, olukordi ja situatsioone, kõiki tuntud nähtusi ja protsesse, aga mõtestada saab neid vaid ühiskonna- ja kultuuriseoste ühtsuses.
Selles ühiskonnas, milles me edaspidi elada tahaks, on loodud eeldused selleks, et me ise ja kogu elanikkond saaks olla enesejuhtimise ja sotsiaalse juhtimise subjekt.
Sihi- ja eesmärgipärases reguleerimises saab osaleda subjekt, kes
1) on küllalt
a. vaba ja iseseisev,
b. haritud, informeeritud ja kogenud, et hoomata süsteemi nii staatikas kui dünaamikas,
c. aus, hooliv ja õiglane,
d. tähelepanelik, õrn ja vapper,
e. tahtekindel ja püsiv,
f) usaldusväärne;
2) fikseerib lätekoha kui oleku (kui n-mõõtmelise ruumi ja protsesside süsteemi) ja mõtestab selle kõigis olulistes metasüsteemides;
3) orienteerub ohtudes ja võimalustes,
a. tuvastab sõnastab ja avalikustab,
i. mis on hästi, mida on vaja hoida-kaitsta-tugevdada-kindlustada,
ii. mis on halvasti ja mida on vaja muuta,
iii. mis puudub, ehkki peaks ammu olema (mis tuleb lisada) ja
iv. mis on, ehkki ei tohiks enam ammu olla (millest tuleb vabaneda);
b. sõnastab sihid, millel püsida kogu aeg ja eesmärgid (seisundid, olekud), mida saavutada mingiks ajaks;
c. kehtestab
i. edasise tegutsemise printsiibid ja
ii. kriteeriumid inimeste, nende suhete, tegevuse ja tulemuste, looduse, kultuuri, tervise jms hoidmiseks ja hoidmide hindamiseks;
d. valib sobiva aja ja koha,
e. kaasab asjatundjad-eksperdid alternatiivide leidmiseks ja prognooside koostamiseks;
f. fikseerib põhiprotsessi ja selle „teenistuses“ olevad protsessid
i. kõrvalprotsessid,
ii. abiprotsessid,
iii. täiendprotsessid ja
iv. sundprotsessid;
g. kaasab küllalt palju spetsialiste ja generaliste,
i. personali erialase, kutsealase ja ametialase kvalifikatsiooni, orientatsiooni, motivatsiooni, eruditsiooni, affiliatsiooni jm organisatsioonikultuuris olulise tagamiseks;
ii. tegevuse otstarbekuse, efektiivsuse, intensiivsuse ja järjekestvuse saavutamiseks;
iii. ühiskonna- ja kultuuriseose kindlustamiseks;
h. korraldab töö ja koostöö, õppe, tunnetuse, loomingu, mängu jm tegevuse eeldused küllalt nõudlikult ja paindlikult;
i. võtab (tahab võtta) õigeaegselt meetmeid
i. töö jm tegevuse võõrandumise vältimiseks,
ii. elanikkonna võõrdumise vältimiseks,
iii. rahva usu ja usalduse tugevnemiseks,
iv. absurdisituatsiooni sattumise vältimiseks,
v. ...........................................
4) otsustab (võtab endale vastutuse järgneva tegevuse ja sellega kaasnevate tulemuste-tagajärgede eest),
5) saavutab edasisidestuse,
6) tagab side,
7) korraldab tagasisidestuse,
8) annab üldsusele aru nii õnnestumiste kui äpardumiste ja nende tegurite (sh põhjuste) kohta.
*****************************************
Ühiskonnas, milles me tahaksime elada, kehtib
a) humaansuse printsiip,
b) avalikkuse printsiip,
c) võimude lahususe printsiip,
d) kompetentsuse printsiip (põhjendatud autoriteedistruktuuri printsiip),
e) sotsiaalse kontrolli printsiip,
f) personaalse vastutuse printsiip,
g) eristumise (küllalt eriline olemise) ja sarnastumise (küllalt sarnane olemise) ühtsuse printsiip,
h) vastastikuse rikastamise printsiip,
i) vertikaalse ja horisontaalse regulatsiooni seostamise printsiip,
j) riikliku infrastruktuuri eelishoiu printsiip,
k) Looja, looduse ja loomingu austuse printsiip.
Ühiskonnas, kus me tahame elada, on omand püha, ent
1) austatakse vaid sellist omanikku, kes austab ka teiste õigust olla omanik ning ei raja oma lootusi teiste arvel, teiste vaesuse hinnaga,
2) hoitakse vaid sellist omandit mis ei kahjusta loodust, kultuuri ja kultuuriväärtusi, inimeste tervist ja tervise tegureid;
3) parasiteerivad organisatsioonid on keelatud.
Ühiskonnas, mida asutakse rajama, saadakse aru ja arvestatakse, et
1) edu saavutatakse koostöös (mitte konkurentsis);
2) koostöö eelduseks on vastava võimekuse, huvi, tahte, usu, usalduse, töökuse jpm ühtsus;
3) koostöö eelduseks on ka
a. keel, mille abil ennast arusaadavaks muuta ja teistest aru saada,
b. maailmavaate ja -pildi terviklikkus (süsteemsus),
c. aated ja ideaalid, mis võimaldavad sihte seada, eesmärke sõnastada ja vahendeid valida ning mõtestada kogu tegevus,
d. kontseptuaalne selgus,
e. printsiibid, mille kohaselt tegutseda,
f. prioriteetide kindlus,
g. kriteeriumid, mille ausel anda hinnanguid kavatsustele, keskkonnale, inimestele, nende tegevusele, tulemustele-tagajärgedele, suhtlemisele, suhetele jms ning tagasisidestada kogu tegevus;
4) efektiivsus on süsteemsuse funktsioon;
5) sihil püsimiseks ja eesmärkide saavutamiseks on vaja kavandada ka vahendid, st ressursid ja tingimused ressursside kasutamiseks;
6) aineliste (materiaalsete) ressursside kõrval on vähemalt samaväärselt olulised ka intellektuaalsed, vaimsed, psüühilised ja sotsiaalsed ressursid ning tingimused nende kasutamiseks;
7) kohustusi on võimalik täita, kui selleks on kõik vajalikud õigused (NB! nii administratiivne kui ka moraalne õigus) ning on selgelt fikseeritud,
- kellel on õigus otsustada tegevuse ja tulemuste kasutamise üle,
- kes on kohustatud looma õiguste kasutamiseks vajalikud eeldused,
- kes (kus, kuidas, kelle ees, mille eest, millises vormis) vastutab kohustuste täitmisega kaasnevate tagajärgede eest,
- milliste meetmetega on tagatud õiglased valimised ja välistatud petuskeemide rakendamine põhjendamatute (riigile ja rahvale kahjulike) struktuuride kujundamiseks;
8) kohusetunne kujuneb kasvatuse toimel;
9) vastutustunne kujuneb otsustamisel;
10) otsustamisest on võimalik (sisuliselt ja tegelikult, mitte mängult) osa võtta vaid neil, kes
a. tunnevad, et nad on küllalt vabad, st saavad (võivad) käituda oma parima äratundmise järgi ja on kindlad, et keegi ei saa hakata ahistama neid ega nende lähedasi ei siin ega mujal, ei praegu ega tulevikus;
b. aduvad vähemalt üht alternatiivi (kes näevad, et on vähemalt kaks võimalikku lahendusteed, mõlemal oma plussid ja miinused, kujutavad ette, mis tõenäoliselt kaasneb ühe-teise võimaluse eelistamise tõttu);
c. teavad, et sobiva alternatiivi puudumise korral võivad nad selle (ka enda) lisada;
d. saavad aru, et kõne all on oluline küsimus, et kiirustamine, eksimine, hooletus või pealiskaudsus võib väga kalliks maksma minna...;
Otsustamises osalemiseks on vaja nii formaalset (administratiivset) kui ka mitteformaalset (moraalset) õigust.
Formaalne õigus kaasneb ühiskonnaseostes fikseeritud rolli ja staatusega mingis tööjaotusega struktuuris; moraalme õigus oma arvamuse avaldamiseks (oma ettepanekute ja soovituste esitamiseks ning eelistusotsuste tegemiseks) kujuneb neil, kes on küllalt
1) haritud nii antud alal, antud valdkonnas, antud regulatsiooni- ja juhtimistasandil kui ka nende süsteemide tundmiseks, mis moodustavad infrastruktuuri;
2) informeeritud nii antud alal, antud valdkonnas, antud regulatsiooni- ja juhtimistasandil kui ka nende süsteemide tundmiseks, mis moodustavad infrastruktuuri;
3) kogenud nii antud alal, antud valdkonnas, antud regulatsiooni- ja juhtimistasandil kui ka nende süsteemide tundmiseks, mis moodustavad infrastruktuuri;
4) töökad;
5) vaprad;
6) järjekindlad;
7) mõõdukad;
8) kes orienteeruvad ajas ja ruumis (aegruumis);
9) kes suudavad prognoosida võimalike lahenduste rakendamisega tõenäoliselt kaasnevaid tulemusi ja tagajärgi;
10) kes oskavad rajada eri lahendusteede plusside ja miinuste analüüsi eeldused (teoreetilised, metodoloogilised ja metoodilised lähtekohad) ja nendega kooskõlas oleva tegevuse;
11) kes tahavad ja suudavad teadlikult tegutseda rahuldavaks peetavate tulemuste (olekute) saavutamiseks;
12) kes tahavad ja jõuavad tagada
a. side, st küllalt süsteemse, kompleksse, usaldusväärse ja operatiivse võimaluse olla informeeritud teistest ja teiste informeeritud oleku endast;
b. oma (ja arvestatavate teiste) tegevuse edasisidestuse;
c. oma (ja arvestatavate teiste) tegevuse tagasisidestuse.
Sellist kärge võib vaja minna,
a) kui adume, et meeskonnana tegutsemiseks tuleb muutuda mõttekaaslasteks, kes saavad üksteisest aru, usuvad ja usaldavad üksteist;
b) kui lakkame kuulamast ja arvestamast jutte, mida aetakse lootuses, et keegi nagunii ei söanda vaadata, mida tegelikult taotletakse.
c) kui tahame mitte lihtsalt rääkida ja tegutseda, vaid ühiskonna küllalt kiiresti teisele teele pöörata,
d) kui kujutame ette, et oleme mesilased ja kanname selle kärje mõttemett täis. (Muidugi on mesilaseks peetud kõiki, kellel pole ükskõik, mis Eestist saab.)
Haritlaskond saab oma maad ja rahvast hoida ja kaitsta vaid juhul, kui ta on selleks suuteline; kui ta peab seda oma missiooniks või moraalseks kohustuseks ning tunneb, et oma maasse ja rahvasse suhtumise eest kannab igaüks vastutust, ajab selja sirgu ja astub julgelt esile, huultel taas loits "EESTIMAA ON MEIE KÄTES!". Mis on käest ära antud, tuleb oma kätte tagasi võtta.
Elamisväärse elu ja elukeskkonna eest on käinud kogu aeg enam-vähem avalik võitlus. Rahvastest, kes pole suutnud oma iseseisvuse ja vabaduse eest võidelda, pole enam mälestustki. Võitlus kestab. Muutuvad vaid vaenlased ja võtted, mida kasutatakse. See võitlus käib iseolemise võime hoidmise eest ja on looming. Selles ei ole klišeesid. Selle võitluse õnnestumise eelduseks on sünergia.
Peaksime vaatama, millistes punktides on kogu meeskond ja laiem üldsus sama meelt ja mis osas ollakse eri-meelt. Peame olema nõudlikud ja veenduma, et kärjes ei ole mõnd auku, viga või muud puudust?
(Loodame ja ootame, et keegi teeb veel mitu kärge..., mis võimaldavad saada ühisele lainele, omandada arutlusteks vajaliku keele ja kontseptuaalse positsiooni. Tänu selgusele õnnestub näha, mis millest sõltub ja saab hakata looma üksteisele edukaks tegutsemiseks vajalikke eeldusi. Uks on nii avali, et vallanduks sünergia.)
***********************
Areneda saavad vaid isereguleeruvad süsteemid. Me ei saa midagi ega kedagi arendada; võimalik luua ja hoida arengu eeldusi. Muidugi on selleks vaja teada, millest tähelepanu objektiks olevate süsteemide areng sõltub. Vaja on teada ja arvestada, et tähendused kujunevad kontekstis (metasüsteemide süsteemis ehk supersüsteemis).
Esmatähtis on süsteemide FUNKTSIONEERIMINE, siis muutumine ja siis ka areng... Areng on objektiivne, st me saame luua ja hoida arengu eeldusi. Järelikult peame teadma, millest sõltub areng (muidugi ka funktsioneerimine ja muutumine).
-----------------------------------
Meetmed, mida inimesed võtavad, toimivad mitte ükshaaval ja omaette, vaid süsteemina, vastastikku üksteist mõjutavate tegurite sündroomina.
------------------------------------
Ehkki iseregulatsioon on kõikjal primaarne, saavad inimesed tahtelise tegevusega paljusid protsesse alustada ja soodustada, suunata, kiirendada, aeglustada, raskendada ja lõpetada. Oluline on teada, millistel eeldustel see on võimalik ja mis sellega võib kaasneda.
---------------------------------
Nii, nagu funktsioneerib loodus, muutub ja areneb loodusseaduste kohaselt, kujuneb ja toimib, õitseb, hääbub ja sureb ka ühiskond oma (permanentsete) seaduste kohaselt.
Kõik seadused ilmnevad seaduspärasustena. Selleks, et inimesed saaksid otstarbekalt tegutseda, on vaja tunda ja arvestada nii loodust kui ka loodusseadusi ning nende ilmnemise seaduspärasusi, kui ka inimest, elu ja kõike, millest inimeste elu ja elamine sõltub.
-------------------------------------
Määratleda, kirjeldada ja piiritleda saab kõiki tuntud olusid, olukordi ja situatsioone, kõiki tuntud nähtusi ja protsesse, aga mõtestada saab neid vaid ühiskonna- ja kultuuriseoste ühtsuses.
Selles ühiskonnas, milles me edaspidi elada tahaks, on loodud eeldused selleks, et me ise ja kogu elanikkond saaks olla enesejuhtimise ja sotsiaalse juhtimise subjekt.
Sihi- ja eesmärgipärases reguleerimises saab osaleda subjekt, kes
1) on küllalt
a. vaba ja iseseisev,
b. haritud, informeeritud ja kogenud, et hoomata süsteemi nii staatikas kui dünaamikas,
c. aus, hooliv ja õiglane,
d. tähelepanelik, õrn ja vapper,
e. tahtekindel ja püsiv,
f) usaldusväärne;
2) fikseerib lätekoha kui oleku (kui n-mõõtmelise ruumi ja protsesside süsteemi) ja mõtestab selle kõigis olulistes metasüsteemides;
3) orienteerub ohtudes ja võimalustes,
a. tuvastab sõnastab ja avalikustab,
i. mis on hästi, mida on vaja hoida-kaitsta-tugevdada-kindlustada,
ii. mis on halvasti ja mida on vaja muuta,
iii. mis puudub, ehkki peaks ammu olema (mis tuleb lisada) ja
iv. mis on, ehkki ei tohiks enam ammu olla (millest tuleb vabaneda);
b. sõnastab sihid, millel püsida kogu aeg ja eesmärgid (seisundid, olekud), mida saavutada mingiks ajaks;
c. kehtestab
i. edasise tegutsemise printsiibid ja
ii. kriteeriumid inimeste, nende suhete, tegevuse ja tulemuste, looduse, kultuuri, tervise jms hoidmiseks ja hoidmide hindamiseks;
d. valib sobiva aja ja koha,
e. kaasab asjatundjad-eksperdid alternatiivide leidmiseks ja prognooside koostamiseks;
f. fikseerib põhiprotsessi ja selle „teenistuses“ olevad protsessid
i. kõrvalprotsessid,
ii. abiprotsessid,
iii. täiendprotsessid ja
iv. sundprotsessid;
g. kaasab küllalt palju spetsialiste ja generaliste,
i. personali erialase, kutsealase ja ametialase kvalifikatsiooni, orientatsiooni, motivatsiooni, eruditsiooni, affiliatsiooni jm organisatsioonikultuuris olulise tagamiseks;
ii. tegevuse otstarbekuse, efektiivsuse, intensiivsuse ja järjekestvuse saavutamiseks;
iii. ühiskonna- ja kultuuriseose kindlustamiseks;
h. korraldab töö ja koostöö, õppe, tunnetuse, loomingu, mängu jm tegevuse eeldused küllalt nõudlikult ja paindlikult;
i. võtab (tahab võtta) õigeaegselt meetmeid
i. töö jm tegevuse võõrandumise vältimiseks,
ii. elanikkonna võõrdumise vältimiseks,
iii. rahva usu ja usalduse tugevnemiseks,
iv. absurdisituatsiooni sattumise vältimiseks,
v. ...........................................
4) otsustab (võtab endale vastutuse järgneva tegevuse ja sellega kaasnevate tulemuste-tagajärgede eest),
5) saavutab edasisidestuse,
6) tagab side,
7) korraldab tagasisidestuse,
8) annab üldsusele aru nii õnnestumiste kui äpardumiste ja nende tegurite (sh põhjuste) kohta.
*****************************************
Ühiskonnas, milles me tahaksime elada, kehtib
a) humaansuse printsiip,
b) avalikkuse printsiip,
c) võimude lahususe printsiip,
d) kompetentsuse printsiip (põhjendatud autoriteedistruktuuri printsiip),
e) sotsiaalse kontrolli printsiip,
f) personaalse vastutuse printsiip,
g) eristumise (küllalt eriline olemise) ja sarnastumise (küllalt sarnane olemise) ühtsuse printsiip,
h) vastastikuse rikastamise printsiip,
i) vertikaalse ja horisontaalse regulatsiooni seostamise printsiip,
j) riikliku infrastruktuuri eelishoiu printsiip,
k) Looja, looduse ja loomingu austuse printsiip.
Ühiskonnas, kus me tahame elada, on omand püha, ent
1) austatakse vaid sellist omanikku, kes austab ka teiste õigust olla omanik ning ei raja oma lootusi teiste arvel, teiste vaesuse hinnaga,
2) hoitakse vaid sellist omandit mis ei kahjusta loodust, kultuuri ja kultuuriväärtusi, inimeste tervist ja tervise tegureid;
3) parasiteerivad organisatsioonid on keelatud.
Ühiskonnas, mida asutakse rajama, saadakse aru ja arvestatakse, et
1) edu saavutatakse koostöös (mitte konkurentsis);
2) koostöö eelduseks on vastava võimekuse, huvi, tahte, usu, usalduse, töökuse jpm ühtsus;
3) koostöö eelduseks on ka
a. keel, mille abil ennast arusaadavaks muuta ja teistest aru saada,
b. maailmavaate ja -pildi terviklikkus (süsteemsus),
c. aated ja ideaalid, mis võimaldavad sihte seada, eesmärke sõnastada ja vahendeid valida ning mõtestada kogu tegevus,
d. kontseptuaalne selgus,
e. printsiibid, mille kohaselt tegutseda,
f. prioriteetide kindlus,
g. kriteeriumid, mille ausel anda hinnanguid kavatsustele, keskkonnale, inimestele, nende tegevusele, tulemustele-tagajärgedele, suhtlemisele, suhetele jms ning tagasisidestada kogu tegevus;
4) efektiivsus on süsteemsuse funktsioon;
5) sihil püsimiseks ja eesmärkide saavutamiseks on vaja kavandada ka vahendid, st ressursid ja tingimused ressursside kasutamiseks;
6) aineliste (materiaalsete) ressursside kõrval on vähemalt samaväärselt olulised ka intellektuaalsed, vaimsed, psüühilised ja sotsiaalsed ressursid ning tingimused nende kasutamiseks;
7) kohustusi on võimalik täita, kui selleks on kõik vajalikud õigused (NB! nii administratiivne kui ka moraalne õigus) ning on selgelt fikseeritud,
- kellel on õigus otsustada tegevuse ja tulemuste kasutamise üle,
- kes on kohustatud looma õiguste kasutamiseks vajalikud eeldused,
- kes (kus, kuidas, kelle ees, mille eest, millises vormis) vastutab kohustuste täitmisega kaasnevate tagajärgede eest,
- milliste meetmetega on tagatud õiglased valimised ja välistatud petuskeemide rakendamine põhjendamatute (riigile ja rahvale kahjulike) struktuuride kujundamiseks;
8) kohusetunne kujuneb kasvatuse toimel;
9) vastutustunne kujuneb otsustamisel;
10) otsustamisest on võimalik (sisuliselt ja tegelikult, mitte mängult) osa võtta vaid neil, kes
a. tunnevad, et nad on küllalt vabad, st saavad (võivad) käituda oma parima äratundmise järgi ja on kindlad, et keegi ei saa hakata ahistama neid ega nende lähedasi ei siin ega mujal, ei praegu ega tulevikus;
b. aduvad vähemalt üht alternatiivi (kes näevad, et on vähemalt kaks võimalikku lahendusteed, mõlemal oma plussid ja miinused, kujutavad ette, mis tõenäoliselt kaasneb ühe-teise võimaluse eelistamise tõttu);
c. teavad, et sobiva alternatiivi puudumise korral võivad nad selle (ka enda) lisada;
d. saavad aru, et kõne all on oluline küsimus, et kiirustamine, eksimine, hooletus või pealiskaudsus võib väga kalliks maksma minna...;
Otsustamises osalemiseks on vaja nii formaalset (administratiivset) kui ka mitteformaalset (moraalset) õigust.
Formaalne õigus kaasneb ühiskonnaseostes fikseeritud rolli ja staatusega mingis tööjaotusega struktuuris; moraalme õigus oma arvamuse avaldamiseks (oma ettepanekute ja soovituste esitamiseks ning eelistusotsuste tegemiseks) kujuneb neil, kes on küllalt
1) haritud nii antud alal, antud valdkonnas, antud regulatsiooni- ja juhtimistasandil kui ka nende süsteemide tundmiseks, mis moodustavad infrastruktuuri;
2) informeeritud nii antud alal, antud valdkonnas, antud regulatsiooni- ja juhtimistasandil kui ka nende süsteemide tundmiseks, mis moodustavad infrastruktuuri;
3) kogenud nii antud alal, antud valdkonnas, antud regulatsiooni- ja juhtimistasandil kui ka nende süsteemide tundmiseks, mis moodustavad infrastruktuuri;
4) töökad;
5) vaprad;
6) järjekindlad;
7) mõõdukad;
8) kes orienteeruvad ajas ja ruumis (aegruumis);
9) kes suudavad prognoosida võimalike lahenduste rakendamisega tõenäoliselt kaasnevaid tulemusi ja tagajärgi;
10) kes oskavad rajada eri lahendusteede plusside ja miinuste analüüsi eeldused (teoreetilised, metodoloogilised ja metoodilised lähtekohad) ja nendega kooskõlas oleva tegevuse;
11) kes tahavad ja suudavad teadlikult tegutseda rahuldavaks peetavate tulemuste (olekute) saavutamiseks;
12) kes tahavad ja jõuavad tagada
a. side, st küllalt süsteemse, kompleksse, usaldusväärse ja operatiivse võimaluse olla informeeritud teistest ja teiste informeeritud oleku endast;
b. oma (ja arvestatavate teiste) tegevuse edasisidestuse;
c. oma (ja arvestatavate teiste) tegevuse tagasisidestuse.
