Uus Ühiskond
  • Avaleht
  • KONVERENTSID
  • Koolitus
  • Artiklid
  • Blogi

Kommentaar Eesti Ekspressile dr Raudsiku saaga kohta, mida väljaanne ise küsis ja valis avaldamiseks välja ka lõigu, ent siiski on see ilmunud artiklist välja jäänud.

3/30/2016

1 Comment

 

Dr Riina Raudsik on suure südame ja suure missiooniga Arst. Tema elutöö on seisnenud selles, kuidas leida loomulikke tervenemisvõimalusi, et aidata inimestel tõeliselt terveks saada, mitte üksnes leevendada ja suruda maha sümptomeid. Läbi aegade on sellise missiooniga inimesi püütud kõrvaldada. Dr Riina Raudsik on inimestele selgitanud väga lihtsaid põhitõdesid, kuidas hoida ennast ise tervena ning haiguse korral – kust hakata pihta enda tegeliku tervendamisega. Sajad ja sajad tänulikud dr Raudsiku patsiendid on mõistnud, et me ei vaja terve olemiseks tegelikult mitte tabletitööstust, vaid kõigepealt tuleb teha otsus võtta vastutus oma tervise eest enda kätte. Elame ühiskonnas, kus inimesed on andnud vastutuse oma elu eest ära väljaspool seisvatele süsteemidele, seetõttu oleme ka inimkonnana jõudnud praegusesse kriisi ja ummikusse. Vastutuse enda kätte võtmisest algab tervenemine nii üksikisiku kui ka ühiskonnana.

Dr Raudsik on aastakümnete pikkuse uurimistöö tulemusel endale teinud selgeks biokeemia sellisel süvatasandil, mis kahjuks veel ei ole jõudnud arstiks õppivate inimeste kohustuslikku koolitusprogrammi. Ja sel on omad sügavale ulatuvad põhjused. Tänase ühiskonna keskne „narratiiv“ on kahjuks rahajumala teenimine – ükskõik milliste vahendite ja millise hinnaga. Farmatööstus on praeguse maailma üks juhtivaid „majandusharusid“ ehk tänane meditsiinisüsteem ei seisa mitte inimeste tervise teenistuses, vaid on konditsioneeritud nii, et inimeste haiguste pealt võimalikult suuri kasumeid teenida.

Dr Riina Raudsiku raamat „Energiakriis“ selgitab lihtsalt lahti haiguste tekkimise mehhanismi ehk kõik saab alguse organismi aluselis-happelisest tasakaalust. Kui keha hapestub, tekib soodne pinnas haiguste tekkeks. Selle asemel, et kõrvalmõjudega tabletikeemiaga hakata sümptomeid maha suruma, tuleb selgeks teha haiguse tekkimise juurpõhjused. Selleks tuleb korrigeerida elustiili (õige toitumine, piisav liikumine, alandada stressitaset, teadvustada elu põhiväärtusi) ning muuta kehavedelikke aluselisemaks. Inimest tervendab lõppkokkuvõttes üksnes tema immuunsüsteem ehk veel täpsemalt väljendudes immuunsüsteem kooskõlas teadvusega.

Meie elukeskkond on täis väga erinevaid mürke (toit, õhk, vesi, looduskeskkonna reostus, meediaruumi ja poliitika agressiivsus jne) – igapäevased stressifaktorid, mida tuleb tervena püsimiseks neutraliseerida. Ehk aluseliste vedelike tarvitamine (olgu see siis väikeses koguses söögisooda või muude bikarbonaatide lisamisel joogivette) aitab meil igapäevaselt selle kõigega toime tulla. Kui rünnatakse dr Riina Raudsikut, siis tegelikult rünnatakse inimese õigust terve olemisele ja see on osa suuremast protsessist kogu maailmas. Ülemaailmsest kriisist, mille juurpõhjused on eetilisel tasandil, on võimalik välja tulla ainult valides tervikliku, ökoloogilise lähenemise kõigile eluvaldkondadele. Selles võtmes on dr Riina Raudsik uue ja tervema ühiskonna rajaja.

Saale Kareda, muusikateadlane

Kommentaari küsiti selle artikli jaoks: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/ekspress/miks-visati-perearstist-menuautor-riina-raudsik-arstide-liidust-valja?id=74067963

P.S. Ekspressiga algselt kokku lepitud kommentaar on lisatud nüüd tagantjärele digilehte. Ehk sotsiaalmeedia mõju ei maksa alahinnata ;-) (See P.S. kommentaar lisatud 31. märtsil)


1 Comment

Dr. Riina Raudsik- ketser tuleriidal või Nobeli preemia laureaadi mantlipärija?

3/14/2016

3 Comments

 
Rea Raus
Artikkel ilmus Alkeemia portaalis 14. märtsil ja sai seal üleval olla vähem kui tunni, enne kui Delfi selle sealt kõrvaldas.

Viimasel ajal on tervise teema palavaks köetud. Emotsioonide lõkketulel on asutud põletama uut ketserit, kelle süü tundub – pärast sõnavahu ja valeargumentide laialilükkamist – olevat  ainult üks. Selle-eest harukordselt enneolematu – nimelt mõte turgutada tervist ja organismi tasakaalu aluselise vee joomisega.
 
Dr. Riina Raudsik on saanud ambitsioonika ajakirjaniku vihase rünnaku osaliseks  kõrvaltvaatajale pisut arusaamatutel põhjustel. Põhiline ajakirjaniku süüdistus keskendus esiteks sellele, et Riina Raudsik on MMSi Facebooki grupi liige ja teiseks, et ta rääkivat aluselise vee kasulikkusest. Tänaseks on terviseamet pärast tähelepanelikku uurimist tuvastanud, et dr Raudsik  ei ole soovitanud oma patsientidele MMS-i kasutamist (viide “kemikaali MMS ei ole Riina Raudsik kunagi inimestele tutvustanud ega andnud selle kasutamiseks ka soovitusi” http://www.terviseuudised.ee/uudised/2016/03/11/riina-raudsiku-jarelvalvemenetlus-on-loppenud).
 
Asjaolu, kas keegi meist kuulub uudishimu või muu motiivi tõttu erinevatesse gruppidesse ja ühendustesse, ei saa ju ometi massiivse laimukampaania aluseks olla. Või saab?  Selle küsimuse jätaks aga siin lahtiseks, piisab arusaamast, et igaüks meist on ühel või teisel moel kümnete huvigruppide ja seltskondade liige.
 
Keskendumist väärib aga süüdistus aluselise vee võimalikust kasust tervise turgutamisel ja seda hoopis uudsest vaatenurgast.
 
Nõiajaht innovatsioonile?
 
Innovatsioon on huvitav mõiste, mida sageli samastatakse tehnoloogilise vidina või uudse tootedisaniga.  Üha enam aga defineeritakse innovatsioonina võimet vaadata asju täiesti uue nurga alt, kus julgetakse küsimuse alla seada vanu, sissejuurdunud mõttemustreid.  Albert Einsteini paljutsiteeritud tsitaatki ütleb, et me ei saa lahendada inimkonna ees seisvaid ülikeerukaid, kompleksseid probleeme sama mõtteviisiga, mis need probleemid tekitanud on. Kui vaatame tervisevaldkonda siis näeme, et täna on maailmas enneolematult keerukaid probleeme, millele lahenduste otsimisel tavapäraste vahenditega komistatakse veel suurematesse ämbritesse.
 
Tänavu 10. märtsil Maalehes ilmunud artikkel kirjutab antibiootikumiresistentsuse alarmeerivast kasvust, Maailma Terviseorganisatsiooni sõnul põhjustab see varsti rohkem surmasid kui vähk.  Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis kardab, sama lehe teises artiklis, et kui antibiootikumide kasutamisele piiri ei panda, siis satub kogu kaasaegne kirurgia löögi alla. Juba praegu sureb tema sõnul ligi 26 000 inimest Euroopas igal aastal antibiootikumiresistentsuse tagajärjel. Kui kergekäeliselt ja lihtsalt meile iga väiksema külmetuse või põletiku puhul aga antibiootikumi kuur määratakse, väikelastest alates, ei vaja pikemat tõestamist. Ometi on meile meedia vahendusel selge, et see viib tuhandete surmadeni?
 
Mida siis teha, millised on lahendused? Selge see, et me kõik peame õppima vastutama oma tervise eest eelkõige ise. Inimese kohustus ja õigus on hoida ennast ja oma lähedasi tervetena, toitudes tervislikult, liikudes piisavalt, mõeldes õigeid ja häid mõtteid. Ning ka juues õigesti. Selle viimase punkti juures jõuame Riina Raudsiku soovituse juurde oma organismi tasakaalu huvides mõelda aluselise vee joomisele.
 
Kuidas seostub see aga innovatsiooniga? 1931 aastal anti Otto Heinrich Warburgile Nobeli preemia (http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/1931/warburg-bio.html) murrangulise avastuse eest, mis ütles, et meie keha liigne happelisus, hapestumine, viib rakkudest välja hapniku ning tekitab sellega soodsa keskkonna vähirakkude arenguks. Keharakkude hapnikuga varustamine, keha hapestumine ebaõige toitumise tagajärjel on kriitilised küsimused, mida uurida, et püsida tervetena. Happe-alus tasakaalu taastamine on siin olulisel kohal. Kas aluselise vee (sisuliselt vesi näpuotsatäie soodaga) joomine aitab?
 
Antud artikli mõte ei ole sellele küsimusele vastust anda, küll aga küsida mitmeid küsimusi. Millal muutus meie julgus uurida, omada head uudishimu, katsetada, vaadata maailma lahtiste silmadega ja otsida lahendusi keerukatele probleemidele kuriteoks?  Kuidas saab riigis, mis kutsub kõiki oma kodanikke üles innovatiivsetele tegudele, elukestvale õppele ja koostööle võimalikuks nõiajaht innovatsioonile? Kuidas saame unistada eeskujuks olemisest uute murranguliste avastustega, kui meil on võimalik iga tõeliselt uus, päriselt innovaatiline (mitte järjekordne iPhone mudel) idee või tootearendus otsekohe nõiahaamriga puruks lüüa?
 
Aluselise vee kui uudse toote arendus on jõudnud ka ärimaailma ning ettevõtted on asunud seda pudeldatud kujul edukalt turustama.  Loodetavasti saab Riina Raudsiku-sugustest julgetest innovaatoritest lähiajal meie Eesti uute edulugude kandjad. Nõiahaamritest hoolimata.
 
Autor: Rea Raus, Tampere Ülikooli doktorant, Statera uurimis- ja praktikakeskus
 
 
 
 
 

3 Comments

Terviseamet ei leidnud doktor Riina Raudsikul süüd MMSi skandaaliga seonduvalt

3/14/2016

1 Comment

 
Ingrid Peek
Mullu septembris lahvatanud MMSi teemat käsitlev meediaskandaal tõi rambivalgusesse neljakümne aastase staažiga doktor Riina Raudsiku, kellele heideti ette seotust teemaga. Selle tulemusena viidi Jüri Tervisekeskuse suhtes läbi järelevalvemenetlus, kus terviseamet tuvastas, et MMSi ei ole Riina Raudsik kunagi inimestele tutvustanud ega andnud selle kasutamiseks ka soovitusi.
 
Äripäeva terviseportaal Terviseuudised.ee annab teada, et: “Ka tuvastas terviseamet, et tervisekeskuse juhatuse liige perearst Riina Raudsik kuulus küll Facebooki internetikeskkonnas MMS (Miracle Mineral Supplement/Miracle Mineral Solution) ja DMSO grupi liikmete hulka, kuid kemikaali MMS ei ole Riina Raudsik kunagi inimestele tutvustanud ega andnud selle kasutamiseks ka soovitusi.”
 
Tänaseks on terviseameti menetlus doktor Riina Raudsiku suhtes lõppenud. Menetlus lõppes Jüri Tervisekeskuse OÜ-le ettekirjutuste koostamisega 21.detsembril 2015. aastal, mille kohta saab lähemalt lugeda portaalist Terviseuudised.ee.
(http://www.terviseuudised.ee/uudised/2016/03/11/riina-raudsiku-jarelvalvemenetlus-on-loppenud)
  
Väga suurt huvi pakub terviseteemadest huvitatud lugejatele ka doktor Riina Raudsiku viimane raamat “Energiakriis. Keha häirekell. Millest saavad haigused alguse?”, mis juba kuid troonib raamatumüügi edetabelite tippudes. Doktor Raudsik on raamatusse kirja pannud oma nelja aastakümne pikkuse arstitöö kogemused, millest peamised on elustiili puudutavad nõuanded: piisav puhta vee joomine ja tervislik toitumine ning liikumine ja stressi haldamine, lisaks seletab arst seda, miks energiakriis tähendab kudede liigset hapestumist, põletike teket ja autoimmuunhaiguste väljakujunemist, miks ravimid tervist ei anna ning milline peaks olema inimese enda otsustusvõime organismi energeetiliste protsesside taastamisel.

Dr Riina Raudsik on pikaajalise kogemusega arst, keda meditsiinisüsteemis nimetatakse tihti kassiks, kes kõnnib omapead. Oma julgete väljaütlemiste pärast on teda palju hukka mõistetud. Teda on alati huvitanud terviklik tervishoid, kus tõenduspõhine meditsiin ja täiendavad tervenduspraktikad ning inimese enda vastutus tervise eest teevad ühiselt koostööd.

“Dr Raudsiku puhul on minu meelest pigem tegemist suure novaatoriga, kes aitab patsientidel leida õige tee, et oma hädadega nii pro- kui retroaktiivselt ise toime tulla. Kindlasti seisame meditsiinis nagu paljudes muudeski valdkondades täna murrangulise ajastu keskel ja iga uus lähenemine hirmutab, ent arengud just nii toimivadki,” kommenteerib tema teost “Energiakriis. Keha häirekell” dr Raudsiku patsient Tiina Jokinen.

1 Comment

Kuidas liikuda tasakaalustatuma ühiskonna suunas?

1/6/2016

0 Comments

 
See, mis nähtavas maailmas on korrast ära – ja seda on paraku tänases ühiskonnas väga palju – esitab meile väljakutseid igal sammul ja lugematutes eri variatsioonides. Nii kaua kuni laseme end tõmmata võitlusenergiasse – kasvõi isegi „pühas missioonis õilsate väärtuste eest võideldes“ – resoneerume nende korrast ära olevate nähtuste madalsageduslike energiatega, kuna võitlusenergia kaudu tõmmatakse mistahes üllas idealist tegelikult madalamasse sagedusse madistama ja enamasti nii, et võitleja sellest ise arugi ei saa.

Kui suudame jääda neutraalseks vaatlejaks, siis ei õnnestu meid tõmmata võitlusse. Ja see ei tähenda sugugi hoolimatust, osavõtmatust, vastutusest kõrvalehoidmist. See ei tähenda pilgu ära pööramist ja pelgalt soovmõttelist olukorra „roosamannaks“ rääkimist või kujutamist. Saab olla ühtaegu olukorra läbinägelik vaatleja (ning ei pea sugugi väärnähtusi heaks kiitma ega tohigi seda teha) ning empaatiline hing, et mõista seda, miks keegi käitub nii nagu ta käitub.
Enamasti on nii, et inimesed annavad endast parima selles teadvusseisundis, kus nad parasjagu viibivad. Inimesed on tõmmatud igapäevaelu kiiruse oravrattale, seotud lugematute nähtamatute manipulatiivsete ja orjastavate nõksudega teenima süsteemi, mis ei toeta tervikliku elu jätkumist. Kõik halb, mis ühiskonnas on seni olnud vähem või rohkem varjul ning nüüd üha enam nähtavale tuleb, mõjub aga nii, et inimesed astuvad järjest rohkem – kasvõi korrakski – kõrvale stampmõtlemise rajalt ja hakkavad olukorda analüüsima iseseisvalt. Selles mõttes on kriis ühiskonnas suurepärane võimalus olukorra tõsiduse teadvustamiseks, analüüsiks ning ka võimalikuks paradigmamuutuseks.

Alanud aasta tundub olevat plahvatusohtlik sõna otseses ja kaudses mõttes. Aga ka pommid (ükskõik kas siis füüsilises või ülekantud tähenduses) ei plahvata, kui inimesed suudavad  jääda rahulikult oma keskmesse. Iga teadlikult oma keskmes olev inimene loob maailma rohkem rahu seisundit kui me tavateadvuses arvata oskame.

Kui avaliku elu tegelaste väljaütlemised hakkavad rohkem tuginema ausale analüüsile iseenda tegevuse ja ühiskonnas toimuvate protsesside kohta ning seda väljendatakse mitte hukkamõistva, vaid läbinägelikult mõistva, ent samas väärnähtusi mitte õigustava hoiakuga, alles siis saab ühiskonnas tekkida sisuline dialoog praeguse üksteist ründava emotsionaalse lahmimise asemel. Kui suudetakse säilitada keskendunud rahu seisundit, alles siis omandab tegutsemine ühiskondlikul areenil sisemise jõu ja väärikuse ning tasakaalustava mõju.

0 Comments

Maailma muutumine oleneb meie teadvusseisundist  

1/4/2016

0 Comments

 

Tajume maailma ja nn reaalsust olenevalt sellest, milline on meie teadvuse seisund. Mitte ainult aastanumbri vahetumisel, vaid igal hetkel on meil valida, kas loome oma teadvusseisundi kaudu selgemat, puhtamat, kõige elavaga kooskõlalist reaalsust või laseme end allavoolu tõmmata pessimismi, lagunemise, lõhenemise ilmingutel. Kõige suurem kunst on mitte sulgeda silmi olukorra tõsiduse ees, aga samas säilitada kontakt puhta ja loova jumaliku algega iseendas ning mõista, et vanade süsteemide hääbumine ei tähenda üksnes nn vana maailma lõppu, vaid ühtlasi ka uute võimaluste sündi.

Aastasadu inimesi teatud eetilistes raamides hoidnud religioonide mõju on üha vähenenud. Ühest küljest võib selles näha maailma hukkaminekut, sest ühiskonda pikka aega stabiliseerinud eetilised raamid on lagunemas. Teisalt võib religioossete sundraamide ärakukkumine anda otsivale vaimule võimaluse jõuda selgemini oma olemusliku tuumani ehk siis looja potentsiaali äratundmisele iseendas. Kui kaosesse kukkunul õnnestub põhjast läbi käia nii, et ta leiab üles iseenda tuuma ning suudab uuesti tõusta, siis on ta mõistnud ka seda, et sügavamal tasandil kuulub kõik kokku ning eraldatuse illusioon on enamike meie maiste hädade põhjustaja. Ilmselt just sellises sügava languse faasis on praegu meie ühiskond, ent sellele langusele saab järgneda tõus, kui piisav hulk inimesi selle protsessi käigus suudab läbi näha eraldatuse illusiooni – ja mitte ainult läbi näha, vaid seda ka põhjani mõista.

Religioossete raamide kõige olulisem kasvatuslik aspekt on olnud alandlikkuse (selle sõna kõige paremas mõttes) õpetus ja selles vallas ongi ühiskonnas praegu kõige valusam puudujääk. Ükskõik, mida me teeme või millisel positsioonil keegi ei asuks ühiskondlikus hierarhias – me oleme siia kehastunud kõik piirangulises olemisvormis ehk siis mitte kellelgi ei ole lõplikku tõde ega ole keegi „parem“ või „kõrgem“ teistest. Mida kõrgemale positsioonile inimene ühiskonnas asub, seda süvendatumalt peaks ta tegelema alandlikkuse distsipliiniga töös iseendaga ning ausa analüüsiga, kas ta ikka rakendab talle usaldatud võimu vastutustundlikult ühise elukorralduse hüvanguks. Paraku näeme praeguses ühiskonnas enamasti vastupidist.

Siiski ei püsi vastutustundetute valitsemine enam kaua, sest on jõutud staadiumi, kus hävitatakse otseselt ka iseennast ning selleks, et ellu jääda, vajatakse inimesi, kes suudavad näha sügavamale ja kaugemale, kes on võimelised võtma vastutust ning kel on julgust vahetada paradigmat.

Ühiskondliku elu muutmiseks ei piisa ainult sildistavast kriitikast, vaja on põhjalikku analüüsi. Olukorra süvitsiminev analüüs on eelduseks, et üldse aru saada, mis on valesti, kus on põhjused ning millistes protsessides me parasjagu oleme – selles vallas ei väsi ma tähelepanu juhtimast meie kõige läbinägelikuma ühiskonnateadlase Ülo Vooglaiu tekstidele ja loengutele. Analüüs on eelduseks, et mõista olukorra kogu tõsidust. Analüüs üksi meid aga ei päästa. Samavõrra vajame visioone, millised võiksid olla väljapääsuteed, millised protsessid aitaksid meil leida üha suurenevasse kaosesse kalduvas ühiskonnas uue korrastatuse algeid.

Olles kontaktis oma vaimenergiaga, on inimesel võimalik puhtast teadvusest pärineva alginformatsiooniga „kirjutada üle“ vigastatud ja moonutatud informatsiooni rakutasandil, misläbi inimene suudab end tervendada rakutasandil ehk suudab taastada algse olukorra enne haigestumist. See nõuab pidevat joondust oma vaimse kõrgema olemusega, püsivust ja kannatlikkust. Sama on meil võimalik teha ka ühiskondlikul tasandil – kui mõistame selle protsessi olemust ja võimalikkust. Meil on võimalik kollektiivselt kirjutada üle „vigaseid faile“ ühisteadvuses, niipea kui oleme need läbi näinud, põhjused analüüsinud ning suudame ühendada oma vaimujõu ja materiaalse maailma võimalused puhtas taotluses, et luua struktuure, mis toimiksid kooskõlas kõige elavaga ning kõigi hüvanguks.

Ehk siis – ühiskonna tervenemine algab iga inimese sisemisest korrastumisest ja tervenemisest. See võib toimuda nii religiooni, traditsioonilise vaimse õpetuse raames kui ka ilma vahendajateta, otseühenduses Algallikaga. Igal hingel oma ainuaadne teerada. Praeguse maailma väljakutse seisneb tarkuses ületada vastandumist, lõhenemist, killustumist, et luua terviklikumat reaalsust, mis arvestaks kõigi elavate olendite eksisteerimisõiguse ja nende elementaarsete eluvajadustega. Niikaua kuni laseme end lõhestada ja killustada, jätkub allakäik ühiskonnas. Niipea kui suudame lugematuteks kildudeks jagunenud reaalsuse taga aduda ühtset teadvust, ei saa meid aga enam tülli ajada ja lõhestada, sest mis mõtet on tülitseda iseendaga? Siis loome reaalsust, mille vundamendiks on austus Elu vastu ehk iga elusolendi vastu ehk lõppkokkuvõttes – iseenda vastu.

0 Comments

Õnnelike taipamiste uut aastat!

12/31/2015

0 Comments

 
Vana lahkumisel ja uue saabumisel – nii aastanumbri, inimese elukäigu kui ühiskondliku transformatsiooni võtmes – on olulisim võtta kaasa kõik hea ja eluandev ning lasta lahti kõik see, mis ei teeni enda ja teiste hingeteekonda.

Siin selles kummalises reaalsuselaadses hologrammis kulgedes, piiratud taju- ja mõistmisvõimega, väikesesse kehasse kängitsetuna, pole meil kellelgi tõemonopoli. Peame leppima tõenäosustega selle reaalsuse tekkimise, koospüsimise, toimimise kohta – ühele tundub tõenäosemana üks teooria, teisele teine. Elu jooksul läbib otsija paljusid teooriaid, kontseptsioone, kosmoloogiaid, tunnetusaknaid... Siiski on tegemist kõigest tõenäosustega...

Kuna kellelgi ei ole viimse instantsi tõe sertifikaati, oleneb inimese tegevuse tulemus esmajoones tema taotluse puhtusest – kas ta loob oma eluloomingut ühtsusteadvuses ehk kõigi olendite kõrgeimaks hüvanguks või mitte.

Subatomaarsel tasandil ei eksisteeri loodus isoleeritud algosakestena, vaid ilmneb pigem erinevate osakeste korrelatsioonide kompleksse võrgustikuna ühtses tervikus. Kvantfüüsika formaalses keeles väljendatakse neid suhteseoseid tõenäosuste vormis ning need tõenäosused sõltuvad kogu süsteemi dünaamikast.

Elame keskkonnas, mida iseloomustab paljude süsteemide paralleelne eksisteerimine. On süsteeme, mida me mõjutada ei saa, vähemalt otseselt mitte. Samas on meie võimuses luua uusi süsteeme, mis pole inim- ja loodusvaenulikud, vaid kooskõlas kõige elavaga. Kuna muutumine on ainus püsiv nähtus selles elus ning praeguses suurte muutuste tulvas pole selle eest pääsu mitte kellelgi, on mõistlik rakendada oma energia, oskused ja anded loomulikuma elukorralduse – loodusega kooskõlas toimivate ja inimesele suuremat vabadust võimaldavate süsteemide loomisele.

Uute paralleelstruktuuride loomisel oleneb tulemus sellest, milline on meie teadvuse seisund ja taotluse puhtus. Ainult terviklikkuses – kui individuaalne teadvus on kogenud ühtsust tervikuteadvusega – on võimalik luua mitmekesisuse küllust, mis ei ahista ega vangista kedagi. Selleks on vaja mõista lihtsat tõsiasja, et luues elementaarse toetava eluraamistiku igale olendile, luuakse parim võimalik keskkond tema potentsiaali avaldumisele, millest võidavad kõik.

Õnnelike taipamiste uut aastat meile ühiskondlikul tasandil ning koostööteadvuse õidepuhkemist! Ning lihtsat inimlikku õnne ja rõõmu olemasolemisest selles maailmas, milles on vaatamata kõigele ka nii palju ilu!

0 Comments

Teisel Uue ühiskonna loomise konverentsil esines Magnus Nirgi ettekandega (vt videot avalehel), mis esmakordselt tutvustas ettevõtlustarkvara- ja koostööplatvormi Naaber. Nüüd on valminud kirjalik artikkel, mis võtab kokku olulisima selle kohta,

12/15/2015

0 Comments

 

Magnus Nirgi ja Paavo Ränk


Ettevõtlustarkvara- ja koostööplatvorm Naaber

 

Mis on Naaber?

Naaber koosneb kahest osast. Naaber Market (https://naaber.market) on internetist kohaliku toidu tellimise keskkond, kus tootjad saavad kokku oma tarbijatega. Naaber App (https://naaber.io) on tarkvaralahendus tootjatele ja väikeettevõtjatele, mida kasutades on võimalik teha koostööd, et toit efektiivselt tarbijani jõuaks.

Naaber Marketist on toidu tellimine lihtne. Alustuseks tuleb valida enda lähedal asuv Naaber Punkt ehk koht, kust tellitud tooted kätte saab. Selleks võib olla mõni kohvik, talupood jne. Edasi näed veebikeskkonnas vaid neid tooteid, millele talunik on kindla transpordi leidnud ning seejärel sooritad ostu. Järgmisena antaksegi juba kasutajale teada, millal toidukorv kohal on. Praegu läheb tellimuse täitmiseks mõni päev aega. Tellimuste sagenedes suudame pakkuda lühemat tarneaega.

Teine pool on tarne lahendamine. Naaber Appis haldab tootja oma tootenimekirja, ladusid ja laoseise, tootmist ja transporti. Kõiki teenuseid on võimalik teiste poolt sisse osta või ise pakkuda. Sellise koostöö abil jõuab kaup tarbijani. Tarneahelad võivad olla väga lihtsad, kus tootja veab ise tooted punktidesse laiali ja samal ajal pakub transporditeenust teistele. Samas võivad tarneahelad olla ka keerulisemad, kus kaup on üle Eesti ladudesse jaotatud, selleks et kiiremat tarnet pakkuda. Automaatne arvete haldus teenuste osutamise eest on platvormi sisse ehitatud. Koostööpartnerite teenuseid valides on näha hinnad, mis võimaldab võtta vastu otsuseid vastavalt oma ärimudelile. Näiteks, kas saadan tooted välja kiiremini ja kallimalt või pikemat teed pidi, hiljem ja soodsamalt?
 
Hetkel pole Naaber App veel laiemale kasutajaskonnale kasutamiseks päris valmis. Seetõttu on meie meeskonnas abiks toredad koordinaatorid, kes suhtlevad talunike ja tootjatega ning teevad “arvuti töö” ise ära. Süsteemis on erinevad ülesanded jaotatud rollidesse ning igale rollile saab määrata  eraldi ligipääsuõiguse. Näiteks saavad talunikud ühiselt palgata spetsialisti, kes korraldab  nende eest Naaber App tarkvara abil logistikat, kuid samal ajal ei pea too inimene nägema infot hindade või tootmise kohta.

Kas Naaber on ainulaadne?

Maailma erinevates paikades on juba väga palju hakkajaid ettevõtjaid, kes tahavad lühikese tarneahela ja kohaliku toidu kättesaadavuse probleemi lahendada — kõigil on oma erinevad  lähenemisviisid. Mõned meie suurimad konkurendid on näiteks www.goodeggs.com, www.farmigo.com ja www.thefoodassembly.com. Viimane on pärit Prantsusmaalt ja esimesed USA-st. Need on väga hästi rahastatud platvormid ja kõigil on natuke omamoodi lahendus. Ilmselt selgub parim lahendus alles mõne aasta jooksul. Euroopas on vähemalt 10 startup-i, kes töötavad sama väljakutse kallal. Seega on väär öelda, et Naaber on ainulaadne lahendus, tegu on lihtsalt teistsuguse lähenemisviisiga. Ilmselt erinevad regioonid ja riigid nõuavadki erinevaid lahendusi. Meie eelis on see, et me ei suru peale kindlat tarnemudelit, vaid sisuliselt saavad erinevad tarneahelate ja ettevõtete koostöö variandid kõik Naabris samaaegselt eksisteerida. Platvorm on selles osas väga paindlik.

Miks on vaja otse tootjalt ja kes kvaliteedi eest vastutab?

Kohaliku tootja toodangu tarbimisel on mitmeid eeliseid. Eestis on suureks probleemiks maapiirkondade vaesumine, mis tuleb sellest, et me ei jälgi, kuhu meie raha lõpuks jõuab, kui me ühte või teist toodet poest ostame. Näiteks võime valida välja Eestis tehtud makaronid, kuid kui jahu tuleb üle piiri, siis läheb tegelikult lõviosa rahast ikkagi mujale. Ja sel samal lihtsal põhimõttel muutubki üks piirkond vaesemaks ja teine piirkond rikkamaks. Mida rohkem tarbime kohalikku toitu, seda paremaks läheb kohalike inimeste elujärg, sest taluniku teenitud rahal on suurem tõenäosus see kulutada oma vallas ja luua töökohti. Kui raha läheb üle piiri, siis on see läinud igavesti. Täpselt nagu on 20 aastat läinud tasapisi hullemaks, tuleb nüüd sellest lihtsast põhimõttest aru saada ja paat ringi keerata.
 
Teine ja mitte vähem oluline aspekt on kvalitatiivne — loeb sisu, mida sööme, välimus on järjest enam teisejärguline! Nii tarbijatele kui ka õnneks tootjatele hakkab kohale jõudma asjaolu, et fosforil, kaaliumil ja lämmastikul põhinev tööstuslik põllumajandus on lüpsnud maa mineraalidest puhtaks. Inimesed vaevlevad kroonilises mineraal- ja toitainete puuduses, sest masstootmisest ja peamiselt välismaalt tulev “soodne” kurk, tomat jm on tühi toit. Täna hoiame kokku toidukorvi pealt, homme täidame apteegipidajate ja toidulisandite müüjate kukruid. Aastal 2013 avaldatud ÜRO raport on selgesõnaliselt öelnud, et väikesemõõduline (optimaalses suuruses) mahepõllumajandus on ainus viis, kuidas toita maailma. Tuleb tagasi pöörduda loomulikuma toidu kasvatamise juurde, mis annaks meile toitaineterikka söögilaua.. Seda suudavad teha kõige edukamalt kohalikud väiketootjad. Kohaliku väiketootja tootmisviis on jätkusuutlikum ning saadused väärtuslikud, mis on minu meelest päris hea põhjus, et osta otse tootjalt.
 
Kahjuks on  traditsioonilisel viisil väiketootja toodangul väga raske tarbijani jõuda. Jaekettidel on rangelt paigas, kui palju peab talunik oma kaupa tooma, millal peab tooma, milline peab toode välja nägema jne. Kõiki neid tingimusi on raske täita. Lisaks on jaeketil parem positsioon hinna üle  kauplemisel, mis on paratamatu olukord, kui tarneahelas eksisteerib vahendaja roll. Tänu otsetehingutele võimaldab Naaber toidu tootjal ja ostjal leida omavahel sobilik ja aus hind, mis oleks kooskõlas toote sisuga ning ei peaks samal ajal letil konkureerima importtoodanguga.
 
Erinevalt jaeketist, mille üks oluline ülesanne on tagada toote kvaliteet, langeb Naaber mudeli puhul see kohustus kauba müüjale ehk tootjale endale. Meie nägemuse järgi tekivad ostjate ja tootjate vahel püsivad suhted Lisaks võimaldame ostu sooritanud klientidele jätta toodete ja tootja kohta tagasisidet, mis on nähtav teistele kasutajatele. Hakkame võimaldama ka probleemidest teavitamist, et sobimatud tooted või ebaausad müüjad süsteemist kõrvaldada. Kõik need võimalused peaksid talunikke inspireerima ja motiveerima, et anda endast parim. Igaüks vastutab enda nimega.

Kust tekkis mõte sellist lahendust üldse luua?

Idee sai alguse ühest tänaseks lõppenud logistika projektist, mille nimi oli Social Logistics. Tahtsime luua rakendust, mis sobiks igas suuruses vedajatele ja kauba jaotusettevõtetele, kuid peagi leidsime, et turul pakutava professionaalse tarkvaraga on liiga keeruline konkureerida ning valdkond on lai ja tundmatu. Lisaks loobus meie koostööpartner ühisarenduse projektist, sest nad otsustasid oma rakendused ise luua täpselt enda ettevõtte vajaduste järgi. Vaatamata esimesele ebaõnnestumisele õppisime olukorrast väga palju. Kogutud logistika-alane tarkus on meile palju abiks olnud.
                                                                 
Toidu valdkonnani jõudsime ühise probleemi äratundmise järgi — puhas, täisväärtuslik ja kohalik toit on jaeketis väga kallis ning valik puudulik. Me mõlemad (kaasasutajad) oleme üles kasvanud maal päris toidu peal ning võtsime sellest ideest kiiresti tuld. Mahetoidu tootmine kusagil maakodus on olnud unistuseks mõlemal. Kuid kogu valdkond oli keerulises seisus, puudus kanal inimesteni jõudmiseks ja vahendid sellise äri korraldamiseks. Otsustasime selle parandamise nimel tööle hakata!
 
Oktoobris 2014 hakkasime ideed ümber kujundama. Jaanuaris 2015 algas koostöö Eesti OTT-iga (www.eestiott.ee). Veebruaris lõppes Social Logistics projekt. Kuid märtsis tulid positiivsed uudised, mil saime teada, et meid on vastu võetud Saksamaa start-up kiirendisse FInish Project (www.finish-project.eu). Meie jaoks tähendas see rahastust, nõu, tuge ja võimalusi enda projekti üle maailma tutvustada. Saime sisse uue hoo!

Mis on Naabri kasu?

Naabri ärimudel on üsna lihtne. Platvormil on tasu iga ostutehingu pealt 10%. Tahame oma asjaajamises väga läbipaistvad olla ja näitame seda ostjale ka välja. Üheselt on selge kui palju rahast läheb tootjale ning kui suur on teenustasu. Võrreldes konkurentidega, kes küsivad näiteks kuni 16% sarnast tasu, on meie teenustasu muidugi suhteliselt tagasihoidlik. Mentorid on meile soovitanud see number üle vaadata, kuid meie eesmärk on siiski kiirelt kasvada ja pigem skaleeritavuse võimega vahe tasa teha.

Tarkvaralahendused on aga Naaber App-is kõigile ettevõtetele tasuta. See tähendab, et talunikud saavad hakata tegutsema  otseste kulutuste suurenemiseta, mis on nende jaoks omakorda vähem riskantsem. Soovime anda tubli panuse väike-ettevõtluse arengusse just tasuta tarkvara pakkumise abil, mis on meie ettevõtmise üks olulinepõhialus.
 
Mida toob tulevik?

Internetist toidu ostmine on muutumas järjest populaarsemaks üle maailma. Kuigi Eestis on see nähtus alles hoogu kogumas, siis tegelikult on turul juba mitmeid erinevaid lahendusi. Meie suuremates linnades on võimalik koju tellida näiteks söögikohtade menüüd või valida ise välja toidukorv, mis tuuakse sulle ukse taha. Tallinnas on ka mitu jaeketti, mis pakuvad sarnaselt võimalust viia tellimus linna piires kohale tasuta.
 
Meie nägemuse järgi hakkab tulevikus toit saabuma inimese lähedale kogumispunkti või mugavusteenusena tuuakse see talle koju kätte. Esimese variandi puhul on plussiks lai tarneaken, mille puhul ei pea  kliendina kodus kulleri saabumist ootama — lähen järele endale sobival ajal, näiteks töölt tulles. Hoian aega kokku ja loomulikult jääb ära kaubanduskeskuse parklas ja kassa järjekorras tunglemine. Aga loomulikult, kui olen sobival ajal kodus, on lihtsam ja kiirem, kui toidukorv saabub uksekella märguandel. Tulevikus hakkab koju tellimisel ilmselt olema abiks ka pisikesed autode vahel ja tänavatel vuravad robotid, mis on sobilikud just tarne viimase miili veoks. Sellist lahendust töötatakse välja ka Eestis. Starship Technologies poolt loodud iseliikuv pakikande robot sobiks suurepäraselt Naaber kogumispunktist toitu ukseni viima.
 
Kogumispunkti jaoks sobib olemasoleva infrastruktuuri puhul kodu tänava “nurgapood”, lähedal asuv mõnus kohvik või näiteks ka toidupakiautomaat. Viimast arendatakse tipptasemel nii Eestis kui ka mujal maailmas. Meie Naabris töötame samuti ühe väga lihtsakoelise versiooni kallal. Märtsiks 2016 tahame oma riistvaramudeliga tõestada printsiipi, et Naaber on platvorm, kus keegi, kes omab ühte või ka tervet võrgustikku toidupakiautomaatidest, saab need meie keskkonda hõlpsasti liidestada. Selleks, et tekiks lihtne ja kiire viis, kuidas mehitamata kogumispunkte luua. Näiteks saaks kogukond endale sellise masina tööstuslikult tootjalt osta ja panna püsti otse asula keskele. Seejärel on võimalik selle kogusmispunkti kaudu kohalikel töötjatel tellimusi saata ja küla elanikel tellimusi vastu võtta. Seda kõike kas siis oma küla piires või näiteks üle Eesti.
 
Veel üks prototüüp, mille kallal töötame, on RFID lugeja, mis sisuliselt võimaldaks suurematel ettevõtetel Naaber App keskkonnas veotellimusi ja saabuvat kaupa vastu võtta, registreerida ja samuti ka välja saata. RFID on tehnoloogia, mille rakendamine efektiivsuse tõstmiseks, Euroopa mõistes keskmise suurusega ettevõtete jaoks, on sobivas hinnaklassis. Meie eesmärk on taaskord lihtsalt tõestada printsiipi ja näidata, et Naaber keskkonda saab liidestada erinevaid seadmeid, mille jaoks me propageerime, et riistavar võtaks lihtsalt kasutusele ühtse keele.
 
Järgmise aasta alguses on Naabriga plaanis minna välismaale. Selle jaoks oleme see aasta ära teinud üksjagu eeltööd. Oktoobris valiti meid välja Euroopas tegutsevate ligi 800 FIWARE start-up hulgast, tänu millele pääsesime osalema ja esitlema oma lahendust “European Conference of Future Internet” konverentsil Hamburgis.
 
Kohapeal leidsime koostööpartneri, kes toodab seadet, mis mõõdab teekonna ajal toidu temperatuuri ja muid parameetreid ning teeb seejärel tulevikuprojektsioone. Tulemuseks on tagatud ja dokumenteeritud toidu ohutu kohalejõudmine sihtpunkti. Üksteise klientide abil testime riistvaralahendust detsembris Eestis ning jaanuar-veebruar käivitame Naaber platvorm ja seadme testimise Stuttgardis. Saksamaa ongi üks meie järgmise aasta sihtidest.
 
Kiirendis väljavalituks osutumine tähendas lisaks Hamburgis käigule veel reisi San Fransiscosse, kus osalesime “Lean Startup Conference” konverentsil. Start-up mekas käik oli äärmiselt silmi avav. Lisaks uute kontaktide ja tutvustamiste võimalustele alustasime koostööd programmiga “Global City Teams Challenge”, mille raames avame dialoogi ühe USA ja ühe Euroopa linnaga koostöös Naaber platvormi laiemaks kasutusele võtmiseks eesmärgiga aidata kaasagseid linnu uute väljakutsetega.
 
Detsembri alguses osalesime Rotterdamis toimunud “Fresh Info & Forum” konverentsil, kus olid kohal Euroopa suured värske toidu tarne- ja jaotusvaldkonnas tegutsevad ettevõtted. Õppisime suurte väljakutsete kohta ja leidsime uusi kontakte ja võimalikke koostööpartnereid.
 
Seega järgmine aasta on meie jaoks uusi võimalusi ja väljakutseid täis. Tulemas on üllatusi, millest kõigest veel täna rääkida ei saa ja sellepärast tasubki meie tegemistel silm peal hoida.

 
0 Comments

Intervjuu Riina Raudsikuga, mis ilmus tänases (10.12.2015) delfis ja siis seletamatutel põhjustel veebist kadus, ilma isegi toimetajale teatamata.

12/10/2015

5 Comments

 
 
Perearst Riina Raudsik: Inimesed kannatavad kroonilise vee- ja mineraalide puuduse käes ega oska oma haigusi sellega seostada.
 
 Inge Pitsner

Doktor Riina Raudsik on ligi 40aastase kogemusega arst, keda süsteemis nimetatakse tihti kassiks, kes kõnnib omapead. Äsja andis ta välja raamatu „Energiakriis.Keha häirekell. Millest saavad haigused alguse?“Tema väidab, et ükskõik mis probleem kuskil kehas on, on probleem tegelikult kogu organismis ja olukorra lahendamine nõuab terviku mõistmist.
 
Teda huvitab terviklik tervishoid, kus tõenduspõhine meditsiin ja täiendavad tervenduspraktikad ning inimese enda vastutus tervise eest teevad koostööd.
Dr Raudsik peab terve olemise põhitaladeks õiget toitumist, füüsilist aktiivsust, tasakaalus olevat tundeelu, rohke vee joomist. Ehk elustiili, mis ei soodusta haiguste teket. Teoorias on inimesed selles isegi tugevad, aga praktikas? Ei ole uudis, et inimene on oma olemuselt laisk. Mõnus on televiisori ees istudes midagi näksida, mis keelel tundub maitsev, suhteprobleemide klaarimist ei peeta vajalikuks, et mitte teisele poolele end avada ja enda nõrkusi ning vigu tunnistada. Kahtlemata on selline elustiil ennasthävitav ning viib igat masti haiguste väljakujunemisele. Ja siis pole muud kui „Oh, kallis doktor, aita sa!“. Ja muidugi aita ravimitega, sest need toovad kiiresti kergendust, kuid kahjuks mitte tervist.
Aastaid tagasi otsustas Jüri tervisekeskuse kollektiiv, mille juht ja üks arstidest dr Raudsik on, et nad hakkavad eranditult igale patsiendile rääkima, kuidas organism toimib ja miks tekivad ühed või teised vaevused ja haigused.
 
Dr Raudsik, miks te koos kolleegidega läksite raskema vastupanu teed, sest püüda panna inimest muutma oma elustiili on kindlasti keerulisem kui talle ravimeid välja kirjutada?
Sest iga ravijuhis algab sellega, et tuleb korrigeerida inimese elustiili. See on esimene asi ja alles seejärel tulevad ravimid. Ma ei ole ravimite vastu ega keela neid, aga ma tõesti püüan teha kõik selleks, et inimesed saaksid minimaalsete ravimitega hakkama.
 
Te olete tuntud rohke vee joomise propageerijana. Miks peab jooma palju vett, soovitavalt aluselist ja mineraalidega?
Inimene koosneb 70–80% soolakast ja aluselisest veest, mistõttu on selline vesi kõige loomulikum ravim. Inimesed kannatavad tänapäeval teadmatusest kroonilise vee- ja mineraalide puuduse käes, oskamata oma haigusi sellega seostada. Kui me ei söö ega joo õigesti, siis on ka meie sooletegvus korrast ära. Hiina meditsiin ütleb, et ei ole mõtet ravida inimest, kellel ei ole seedimine korras, sest seedetraktist algab vajalike ainete omastamine ja immuunsüsteemi loomine. Ja kui see süsteem ei ole korras, ei saa keharakud normaalselt taastuda. Jämedad looduslikud soolad on mineraalide allikad ja meil on neid vaja selleks, et keharakud saaks elektriliselt aktiivsed olla ja energiat toota.  
 
Kui palju peaks päevas vett jooma?
Meie kliimas peaks saama 30 ml ühe kilogrammi kohta. Kui veekaotus kasvab pingutuse või kuuma ilma tõttu, peaks vee tarbimist suurendama vähemalt ühe liitri võrra. Vett ei asenda piim, kohv, tee, kissell, mahl, limonaad. Magustatud vee joomine on tervisele kõige halvem, sest see hapestab kudesid, ja seda võiksid arvestada just lapsevanemad.
Krooniline veepuudus viib esialgu kolesteroolitaseme tõusuni ja hiljem rakkude hävinguni. Miks? Veepuuduse tingimustes hakkab organism kõige rohkem vett võtma just rakkudest ja maks omakorda tootma rakkude elutegevuse kindlustamiseks kolesterooli, et rakumembraane sulgeda ja vett kinni hoida. Kolesteroolitaseme tõusu üks peamine põhjus ongi  veepuudus ja sellest tingituna kudedes arenevad happelis-põletikulised protsessid. 
 
See on ju väga vajalik teadmine, aga enamik arste ei selgita patsiendile, mis meie sees toimub. Võib-olla pole neil aega või tundub see keeruline?
Sellest ma aru ei saa, kuidas ei ole arstil inimese jaoks aega. Ning biokeemiat ja füsioloogiat õpetatakse kõigile ülikoolis. Tõsi, ka mina ei ole kogu aeg selline selgitav arst olnud. Minu funktsionaalne mõtlemine sai alguse sellest, kui üks ravimifirma esindaja rääkis ainevahetusest,  ja mul äkki meenus noorusest, et oot-oot, siin on midagi valesti. Ja ma hakkasin biokeemiat uuesti läbi töötama, paar aastat tegelesin õppetööga. Ma ei ütle, et see oli kerge, vastupidi, see oli tohutult raske. Minu tuttavad ei tahtnud enam minuga koos olla, sest mu peas olid ainult biokeemilised reaktsioonid, mis kedagi ei huvitanud.
 
Sellel, et teist on saanud loominguline arst, kes näeb sügavale analüüside numbrite taha, on ilmselt oluline roll töös narkoosiarstina.
 Arstiteaduskonna lõpetasin küll kirurgina, kuid internatuuris kvalifitseerusin anestesioloogiks ning töötasin dr Toomas Sullingu meeskonnas. Päeval töötasin narkoosiarstina ja tegin öövalveid südameoperatsioonijärgsete haigetega, kus ainult üks asi oligi tähtis: kuidas hoida tasakaalus inimese sisekeskkond, kes ei saa ise hingata, süüa-juua ega midagi kaevata. See tähendab, et millist ainet tilgutada, millal plasmat, millal soolalahust, millal soodalahust, kui palju inimest ventileerida, kui ta on juhitaval hingamisel. Kõik see baseerus laboratoorsetel näitajatel ja happe-alus tasakaalu määramisel, mida tegime ööpäevaringselt. Kui kardioloogina tegelesin südameprobleemidega, siis esmatasandi arstiks minnes taipasin äkki, et jumal, see kõik on seotud sellega, kas sa saad oma energia kätte või ei saa! Sellest ka kogu raamat.

Mida arstid, nii pere- kui eriarstid, analüüsidest peaksid välja lugema?
Siin tulebki mängu arstikunst. Milleks on arst nii kaua õppinud? Kas selleks, et öelda patsiendile- teil on veres kaltsiumit vähe, võtke seda juurde, teil on kolesterooli liiga palju, peate seda ravimiga langetama, teil on hemoglobiin madal ja raua puudus, võtke rauda juurde jne? Analüüside ja uuringute puhul on oluline tulemuste interpretatsiooni oskus, arusaam, MIKS organismis on tekkinud selline olukord. Toon mõned näited. Raua puuduse peamine põhjus meie kliimas on C-vitamiini puudus, sest poelettidel saadavates puuviljades ei leidu seda piisavalt. Raua allikas pole sugugi ainult punane liha, paremini omastab organism seda hoopis taimsetest toitudest. Sooleseinte halb olukord ei võimalda toitudest omastada rauda, ka mineraale, mistõttu tuleks teha soolte puhastust. Teadma peaks ka, et maapinnas napib mineraale ikka väga tugevasti  ja seda soodutab pestsiidide kasutamine, mis tapab bakterid.Tsingi ja väävli puudus on põhjuseks, et keha ei vii korralikult välja raskemetalle- pliid, kaadmiumit, arseeni, elavhõbedat. Mineraalide puudus on valdavalt kõigil, kes ei kasuta neid mõistlikult toidulisanditena, sest poes saadaolevad taimed kasvatatakse ainult kolme mineraali baasil, milleks on lämmastik, fosfor ja kaalium, kuid meie keha vajab neid 70 ringis. Ilma mineraalideta ei toimi ensüümid, keha ei saa kätte energiat ja jälle oleme haigustega silmitsi. Inimesed ei oska ise välja mõelda, miks nende tervis aina halveneb ja kui arst ei oska soovitada, mida sellistes olukordades teha, siis jääbki üle vaid sümptomaatiline ravi keemiliste ainetega. Inimesel on olemas kõik isetervenemise mehhanismid oma rakkude taastootmiseks, kui ainult anda talle selleks võimalused ja jagada selgitusi.
Ükskõik mis probleem kuskil kehas on, on probleem tegelikult kogu organismis ja olukorra lahendamine nõuaks terviku mõistmist.
 
Nii et kõigepealt peab arst sellest süsteemist aru saama ning seda ka patsiendile selgitama, et inimesele oleks arusaadav, miks ta peab üht või teist arsti juhist elustiili muutmiseks järgima?
Just. Inimestele on vaja rääkida, MIKS liikumine parandab tervist, MIKS vale toitumine teeb haigeks, MIKS vee-ja mineraalide puudus tekitab kõrget vererõhku ja teisi haigusi, MIKS vaimsed pinged põhjustavad füüsilisi kaebusi või vastupidi. Siis on inimestel kergem mõista, et nende tervis sõltub neist endist.
 
Nüüd ma palun ühe väga praktilise nõuande, kuna hirmus palju inimesi meie ümber on praegusel aastaajal köhased ja nohused. Mida teha, et veidi kipitav kurk ja nohu ei areneks millekski tõsisemaks?
Kõigepealt tahan öelda, et, kulla inimesed, õppige haigusi läbi põdema loomulikul moel. Jääge koju, puhake, jooge palju ja arvestage, et haigus kestab ikka nädala. Kui laps on haige, siis ärge tormake erakorralise meditsiini osakonda, kus kõige parema tahtmise juures ei saada teha muud kui määrata palaviku alandajaid või halvemal juhul antibiootikume. Katsuge üle saada raharaskusest ja istuge oma lapse juures, hoidke tema kätt ja laske tal haigus läbi põdeda. Olge tema kõrval.See on parim, mida teha saate.
Mida ülemiste hingamisteede haiguste korral ise teha saab, on raamatus täpselt kirjas. Lühidalt öeldes tuleb nina loputada 5–6 korda päevas, juua piisavas koguses vett, süüa C-vitamiinirikkaid marju, puu- ja köögivilju. Hoiduda magustatud jookidest ja piimast, mis hapestavad limaskesti, samuti kommidest.
 
Terve mõistus ütleb, et te arstina hoolite väga oma patsientidest ja soovite nende maksimaalset tervenemist, mitte ravimitega sümptomite peitmist. Ometi olete just teie see, kes hiljuti n-ö ristile tõmmati ja arstide liidust välja visati. Kas rünnak algas siis, kui üks ajakirjanik avastas, et te kuulute Facebookis MMSi gruppi?
Jah, ma olen selle grupiga liitunud. Kuni laimukampaaniani ei olnud ma piisavalt teadlik selle aine headest või halbadest omadustest, kuna ei tegelenud sellega ise.
 
Teid rünnati sellepärast, et te arstina kuulute ravimiorganisatsioonide poolt tunnustamata ainet propageerivasse gruppi. Kas selles grupis on ka teisi arste?
Ma ei tea, kas seal oli teisi arste. Ajakirjanduse järgi oli selles grupis üle 3000 inimese ja kui ma suudaksin jälgida 3000 inimese tegutsemist oma 2000 patsiendi, raamatute ja artiklite kirjutamise, loengute pidamise, asutuse juhatamise, vibroakustilise teraapia ja muude tegemiste kõrvalt, siis ma oleksin imeinimene.
 
Miks te selle grupiga liitusite?
Ma püüan kursis olla uuemate arusaamadega meditsiinis biokeemia ja füsioloogia põhiselt. Liitusin huvist, et rohkem teada saada. Ja ma saingi teada.
 
Mis teiega hakkas juhtuma pärast süüdistusi meedias?
See oli väga kiire, kuid pikalt ettevalmistatud atakk, kus kohe ründas ka terviseamet. Menetluse käigus selgus, et mul ei ole süüd, aga menetlus jätkub, sest nüüd kontrollitakse, kas Jüri tervisekeskuses on kõik määrustepärane, kas vererõhu aparaadid on taadeldud. Kontrolliti ka, kas ma kasutan ravijuhiseid, ja ma väitsin, et ma kasutan ravijuhiseid, kuna iga ravijuhis algab sellega, et tuleb korrigeerida inimese elustiili. Aga siis arvati, et aluselise vee propageerimine on vale ja et ma peaksin oma kodulehelt selleteemalised artiklid ära võtma. Kuna see on kogu mu elutöö, kuidas inimest tervena hoida ja kuidas inimene terveks saaks, ei olnud ma sellega nõus. Minu südametunnistus on puhas ja mina lähen oma asjaga edasi.
 
Misasi on alternatiivne ravi?
Tänapäeval peetakse alternatiivseks sellist ravi, mis pole ravi medikamentidega, järelikult peetakse iidset meditsiini alternatiivseks. Isegi mu kursusejuhendaja, akadeemik Ain-Elmar Kaasik küsis viimasel kokkutulekul: „Kas teie, dr Raudsik, olete läinud alternatiivmeditsiini valdkonda?“. Olen kogu aeg otsinud võimalust, kuidas aidata inimest nõnda, et ei peaks ainult ravimeid kirjutama. 1991. aastast olen tegelenud vibroakustilise teraapiaga, mis on ainus alternatiivravi meie tervisekeskuses. Oleme sellel alal maailmas väga suure kogemusega ning minu  raamat „pH Balance & Vibroacoustic Therapy” läks äsja Norrasse ja Poola tõlkimisele. Vanad indiaanlased on öelnud, et kui me elaks ideaalset elu, sööks ja jooks nagu peaksime ja suudaks vaimse poole korras hoida, siis oleks aeg-ajalt enda korrastamiseks vaja vibratsioonravi, ei midagi muud. Muide, kass nurrub ideaalse ravijana 40 hertsise sagedusega.
Oleks uhke olla arst, kes suudab kõiki oma patsiente suunata elama selliselt, et nad ravimeid ei vajaks, kuid selleks on vaja kogu süsteemi ühtset pingutust ja inimeste enda tahet olla terve.

Kas teie pere kuulab teid?
Aastaid eriti ei kuulanud. Minu tütar on praegu 31aastane ja esimesed 25 aastat oli tema söök piim, valge sai ja kommid. Ta ei kuulanud mind. Tänaseks on need menüüst väljas ning tema allerga, refluks ja paistetavad liigesed  on minevik. Ta ei ole ideaalne toituja, aga juba piima ja nisu väljajätmisest piisas, et need nähud on minevik. Liialdamine magusaga ägestab muidugi nahanähtusid uuesti ja sunnib teda taas distsipliinile.
Elukaaslane oli veresoonte- ja südamekirurg, hetkel perearst ja tema oli suur skeptik minu tegemiste suhtes, aga praegu saab suurepäraselt aru, mida ma olen teinud ja teen. Tema on hea tervise juures ja on saanud sõbraks veega. Aga ma ise olin  aastaid hädas lihasvaludega, mida seostasin psüühikaga. Tänaseks olen neist vaevustest täiesti prii. Ma kasvatan suvilas juurvilju, ostan puhast toitu mahetalunikelt, kasutan mitut toidulisandit, mida tean, et mul vaja on, ja kelaatravina väävlipreparaati MSM, teen aeg-ajalt oma kehale puhastust ja joon väga korralikult vett. Muide, MSM ja MMS on erinevad asjad!
63aastasena olen terve, ega karda haigusi.
 
 

5 Comments

Ülo Vooglaid - Mõttekärge looma!

9/15/2015

2 Comments

 
Saadan teksti, mida võiks nimetada  MÕTTEKÄRJEKS. Teame, et kui kärge pole, pole mõtet mett korjata...

Sellist kärge  võib vaja minna,
     a) kui adume, et meeskonnana tegutsemiseks tuleb muutuda mõttekaaslasteks, kes saavad üksteisest aru, usuvad ja usaldavad üksteist;
     b) kui lakkame kuulamast ja arvestamast jutte, mida aetakse lootuses, et keegi nagunii ei söanda vaadata, mida tegelikult taotletakse.
      c) kui tahame  mitte lihtsalt rääkida ja tegutseda, vaid ühiskonna küllalt kiiresti teisele teele pöörata,
      d) kui kujutame ette, et oleme mesilased ja kanname selle kärje mõttemett täis. (Muidugi on mesilaseks peetud kõiki, kellel pole ükskõik, mis Eestist saab.)

Haritlaskond saab oma maad ja rahvast hoida ja kaitsta vaid juhul, kui ta on selleks suuteline; kui ta peab seda oma missiooniks või moraalseks kohustuseks ning tunneb, et oma maasse ja rahvasse suhtumise eest kannab igaüks vastutust, ajab selja sirgu ja astub julgelt esile, huultel taas loits "EESTIMAA ON MEIE KÄTES!". Mis on käest ära antud, tuleb oma kätte tagasi võtta.
 Elamisväärse elu ja elukeskkonna eest on käinud kogu aeg enam-vähem avalik võitlus. Rahvastest, kes pole suutnud oma iseseisvuse ja vabaduse eest võidelda, pole enam mälestustki. Võitlus kestab. Muutuvad vaid vaenlased ja võtted, mida kasutatakse. See võitlus käib iseolemise võime hoidmise eest ja on looming. Selles ei ole klišeesid. Selle võitluse õnnestumise eelduseks on sünergia.
Peaksime vaatama, millistes punktides on kogu meeskond ja laiem üldsus sama meelt ja mis osas ollakse eri-meelt. Peame olema nõudlikud ja veenduma, et kärjes ei ole mõnd auku, viga või muud puudust?
  (Loodame ja ootame, et keegi teeb veel mitu kärge..., mis võimaldavad saada ühisele lainele, omandada arutlusteks vajaliku keele ja kontseptuaalse positsiooni. Tänu selgusele õnnestub näha, mis millest sõltub ja saab hakata looma üksteisele edukaks tegutsemiseks vajalikke eeldusi. Uks on nii avali, et vallanduks sünergia.)
***********************
    Areneda saavad vaid isereguleeruvad süsteemid. Me ei saa midagi ega kedagi arendada; võimalik luua ja hoida arengu eeldusi. Muidugi on selleks vaja teada, millest tähelepanu objektiks olevate süsteemide  areng sõltub. Vaja on teada ja arvestada, et tähendused kujunevad kontekstis (metasüsteemide süsteemis ehk supersüsteemis).
    Esmatähtis on süsteemide FUNKTSIONEERIMINE, siis muutumine ja siis ka areng... Areng on objektiivne, st me saame luua ja hoida arengu eeldusi. Järelikult peame teadma, millest sõltub areng (muidugi ka funktsioneerimine ja muutumine).
 -----------------------------------   
    Meetmed, mida inimesed võtavad, toimivad mitte ükshaaval ja omaette, vaid süsteemina, vastastikku üksteist mõjutavate tegurite sündroomina.
------------------------------------
     Ehkki iseregulatsioon on kõikjal primaarne, saavad inimesed tahtelise tegevusega paljusid protsesse alustada ja soodustada, suunata, kiirendada, aeglustada, raskendada ja lõpetada.  Oluline on teada, millistel eeldustel see on võimalik ja mis sellega võib kaasneda.
  ---------------------------------
Nii, nagu funktsioneerib loodus, muutub ja areneb loodusseaduste kohaselt, kujuneb ja toimib, õitseb, hääbub ja sureb ka ühiskond oma (permanentsete) seaduste kohaselt.
     Kõik seadused ilmnevad seaduspärasustena. Selleks, et inimesed saaksid otstarbekalt tegutseda, on vaja tunda ja arvestada nii loodust kui ka loodusseadusi ning nende ilmnemise seaduspärasusi, kui ka inimest, elu ja kõike, millest inimeste elu ja elamine sõltub.
-------------------------------------
    Määratleda, kirjeldada ja piiritleda saab kõiki tuntud olusid, olukordi ja situatsioone, kõiki tuntud nähtusi ja protsesse, aga mõtestada saab neid vaid ühiskonna- ja kultuuriseoste ühtsuses.
    Selles ühiskonnas, milles me edaspidi elada tahaks, on loodud eeldused selleks, et me ise ja kogu elanikkond saaks olla enesejuhtimise ja sotsiaalse juhtimise subjekt.
Sihi- ja eesmärgipärases reguleerimises saab osaleda subjekt, kes
    1)    on küllalt
            a.    vaba ja iseseisev,
            b.    haritud, informeeritud ja kogenud, et hoomata süsteemi nii staatikas kui dünaamikas,
            c.    aus, hooliv ja õiglane,
            d.    tähelepanelik, õrn ja vapper,
            e.    tahtekindel ja püsiv,
            f)    usaldusväärne;

    2)    fikseerib lätekoha kui oleku (kui n-mõõtmelise ruumi ja protsesside süsteemi) ja mõtestab selle kõigis olulistes metasüsteemides;
   
    3)    orienteerub ohtudes ja võimalustes, 
        a.    tuvastab sõnastab ja avalikustab,
            i.    mis on hästi, mida on vaja hoida-kaitsta-tugevdada-kindlustada,
            ii.    mis on halvasti ja mida on vaja muuta,
            iii.    mis puudub, ehkki peaks ammu olema (mis tuleb lisada) ja
            iv.    mis on, ehkki ei tohiks enam ammu olla (millest tuleb vabaneda);
        b.    sõnastab sihid, millel püsida kogu aeg ja eesmärgid (seisundid, olekud), mida saavutada mingiks ajaks;
        c.    kehtestab
            i.    edasise tegutsemise printsiibid ja
            ii.   kriteeriumid inimeste, nende suhete, tegevuse ja tulemuste, looduse, kultuuri, tervise jms  hoidmiseks ja hoidmide hindamiseks;
        d.    valib sobiva aja ja koha,
        e.    kaasab asjatundjad-eksperdid alternatiivide leidmiseks ja prognooside koostamiseks;
        f.    fikseerib põhiprotsessi ja selle „teenistuses“ olevad protsessid
            i.    kõrvalprotsessid,
            ii.   abiprotsessid,
            iii.   täiendprotsessid ja
            iv.   sundprotsessid;
        g.    kaasab küllalt palju spetsialiste ja generaliste,
            i.    personali erialase, kutsealase ja ametialase kvalifikatsiooni, orientatsiooni, motivatsiooni, eruditsiooni, affiliatsiooni jm organisatsioonikultuuris olulise tagamiseks;
            ii.    tegevuse otstarbekuse, efektiivsuse, intensiivsuse ja järjekestvuse saavutamiseks;
            iii.    ühiskonna- ja kultuuriseose kindlustamiseks;
        h.    korraldab töö ja koostöö, õppe, tunnetuse, loomingu, mängu jm tegevuse eeldused küllalt nõudlikult ja paindlikult;
        i.    võtab (tahab võtta) õigeaegselt meetmeid
            i.    töö jm tegevuse võõrandumise vältimiseks,
            ii.    elanikkonna võõrdumise vältimiseks,
            iii.    rahva usu ja usalduse tugevnemiseks,
            iv.    absurdisituatsiooni sattumise vältimiseks,
            v.    ...........................................

4)    otsustab (võtab endale vastutuse järgneva tegevuse ja sellega kaasnevate tulemuste-tagajärgede eest),
5)    saavutab edasisidestuse,
6)    tagab side,
7)    korraldab tagasisidestuse,
8)    annab üldsusele aru nii õnnestumiste kui äpardumiste ja nende tegurite (sh põhjuste) kohta.
*****************************************

Ühiskonnas, milles me tahaksime elada, kehtib
    a)    humaansuse printsiip,
    b)    avalikkuse printsiip,
    c)    võimude lahususe printsiip,
    d)    kompetentsuse printsiip (põhjendatud autoriteedistruktuuri printsiip),
    e)    sotsiaalse kontrolli printsiip,
    f)    personaalse vastutuse printsiip,
    g)   eristumise (küllalt eriline olemise) ja sarnastumise (küllalt sarnane olemise) ühtsuse printsiip,
    h)   vastastikuse rikastamise printsiip,
    i)    vertikaalse ja horisontaalse regulatsiooni seostamise printsiip,
    j)    riikliku infrastruktuuri eelishoiu printsiip,
    k)    Looja, looduse ja loomingu austuse printsiip.

Ühiskonnas, kus me tahame elada, on omand püha, ent
    1)    austatakse vaid sellist omanikku, kes austab ka teiste õigust olla omanik ning ei raja oma lootusi teiste arvel, teiste vaesuse hinnaga,
    2)    hoitakse vaid sellist omandit mis ei kahjusta loodust, kultuuri ja kultuuriväärtusi, inimeste tervist ja tervise tegureid;
    3)    parasiteerivad organisatsioonid on keelatud.

Ühiskonnas, mida asutakse rajama, saadakse aru ja arvestatakse, et
    1)    edu saavutatakse koostöös (mitte konkurentsis);
    2)    koostöö eelduseks on vastava võimekuse, huvi, tahte, usu, usalduse, töökuse jpm ühtsus;
    3)    koostöö eelduseks on ka
            a.    keel, mille abil ennast arusaadavaks muuta ja teistest aru saada,
            b.    maailmavaate ja -pildi terviklikkus (süsteemsus),
            c.    aated ja ideaalid, mis võimaldavad sihte seada, eesmärke sõnastada ja vahendeid valida ning mõtestada kogu tegevus,
            d.    kontseptuaalne selgus,
            e.    printsiibid, mille kohaselt tegutseda,
            f.     prioriteetide kindlus,
            g.    kriteeriumid, mille ausel anda hinnanguid kavatsustele, keskkonnale, inimestele, nende tegevusele, tulemustele-tagajärgedele, suhtlemisele, suhetele jms ning tagasisidestada kogu tegevus;
    4)    efektiivsus on süsteemsuse funktsioon;
    5)    sihil püsimiseks ja eesmärkide saavutamiseks on vaja kavandada ka vahendid, st ressursid ja tingimused ressursside kasutamiseks;
    6)    aineliste (materiaalsete) ressursside kõrval on vähemalt samaväärselt olulised ka intellektuaalsed, vaimsed, psüühilised ja sotsiaalsed ressursid ning tingimused nende kasutamiseks;
    7)    kohustusi on võimalik täita, kui selleks on kõik vajalikud õigused (NB! nii administratiivne kui ka moraalne õigus) ning on selgelt fikseeritud,
-    kellel on õigus otsustada tegevuse ja tulemuste kasutamise üle,
-    kes on kohustatud looma õiguste kasutamiseks vajalikud eeldused,
-    kes (kus, kuidas, kelle ees, mille eest, millises vormis) vastutab kohustuste täitmisega kaasnevate tagajärgede eest,
-    milliste meetmetega on tagatud õiglased valimised ja välistatud petuskeemide rakendamine põhjendamatute (riigile ja rahvale kahjulike) struktuuride kujundamiseks;
8)    kohusetunne kujuneb kasvatuse toimel;
9)    vastutustunne kujuneb otsustamisel;
10)    otsustamisest on võimalik (sisuliselt ja tegelikult, mitte mängult) osa võtta vaid neil, kes
            a.    tunnevad, et nad on küllalt vabad, st saavad (võivad) käituda oma parima äratundmise järgi ja on kindlad, et keegi ei saa hakata ahistama neid ega nende lähedasi ei siin ega mujal, ei praegu ega tulevikus;
            b.    aduvad vähemalt üht alternatiivi (kes näevad, et on vähemalt kaks võimalikku lahendusteed, mõlemal oma plussid ja miinused, kujutavad ette, mis tõenäoliselt kaasneb ühe-teise võimaluse eelistamise tõttu);
            c.    teavad, et sobiva alternatiivi puudumise korral võivad nad selle (ka enda)  lisada;
            d.    saavad aru, et kõne all on oluline küsimus, et kiirustamine, eksimine, hooletus või pealiskaudsus võib väga kalliks maksma minna...;

Otsustamises osalemiseks on vaja nii formaalset (administratiivset) kui ka mitteformaalset (moraalset) õigust.
Formaalne õigus kaasneb ühiskonnaseostes fikseeritud rolli ja staatusega mingis tööjaotusega struktuuris; moraalme õigus oma arvamuse avaldamiseks (oma ettepanekute ja soovituste esitamiseks ning eelistusotsuste tegemiseks) kujuneb neil, kes on küllalt
    1)    haritud nii antud alal, antud valdkonnas, antud regulatsiooni- ja juhtimistasandil kui ka nende süsteemide tundmiseks, mis moodustavad infrastruktuuri;
    2)    informeeritud nii antud alal, antud valdkonnas, antud regulatsiooni- ja juhtimistasandil kui ka nende süsteemide tundmiseks, mis moodustavad infrastruktuuri;
    3)    kogenud nii antud alal, antud valdkonnas, antud regulatsiooni- ja juhtimistasandil kui ka nende süsteemide tundmiseks, mis moodustavad infrastruktuuri;
    4)    töökad;
    5)    vaprad;
    6)    järjekindlad;
    7)    mõõdukad;
    8)    kes orienteeruvad ajas ja ruumis (aegruumis);
    9)    kes suudavad prognoosida võimalike lahenduste rakendamisega tõenäoliselt kaasnevaid tulemusi ja tagajärgi;
    10)  kes oskavad rajada eri lahendusteede plusside ja miinuste analüüsi eeldused (teoreetilised, metodoloogilised ja metoodilised lähtekohad) ja nendega kooskõlas oleva tegevuse;
    11)  kes tahavad ja suudavad teadlikult tegutseda rahuldavaks peetavate tulemuste  (olekute) saavutamiseks;
    12)  kes tahavad ja jõuavad tagada
                a.    side, st küllalt süsteemse, kompleksse, usaldusväärse ja operatiivse võimaluse olla informeeritud teistest ja teiste informeeritud oleku endast;
                b.    oma (ja arvestatavate teiste) tegevuse edasisidestuse;
                c.    oma (ja arvestatavate teiste) tegevuse  tagasisidestuse.


2 Comments

Loova energia fookustamine on protsesside juhtimise võti

9/13/2015

1 Comment

 
Kaunist päikeselist pühapäeva!

Esimesest konverentsist on möödunud nädal ning see on olnud üliintensiivne – suhtlemise, tagasiside, uute võimaluste avaldumise mõttes. Siinkohal täname südamest Priit Valku esimese toetuse eest Uus Ühisloome OÜ arvele! Ja loomulikult täname väga kõiki inimesi tagasiside eest kõikvõimalikke kanaleid pidi!

Eile võtsin esimest korda viimase kahe kuu jooksul aja maha ning sain käia sügaval enda sees puhkamas ning tunnetamas kõike seda, mis on käivitunud seoses esimese konverentsiga.

Kui inimese loov energia voolab vabalt, siis on võimalik korda saata imesid - tavateadvuse vaatepunktist. Küllap on paljud seda oma elus kogenud. Kui inimesed ühendavad oma loova energia koostööteadvuses, siis on võimalik mõjutada protsesse ka laiemalt. Just sellele on pandud algus esimese konverentsiga. Loova energia koondamise protsess käivitus kohe esimese konverentsi väljakuulutamisega, sest ühendust hakkasid võtma ka need inimesed koostööteadvuses, keda ma seni veel ei tundnud. Konverentsi järel oleme saanud kümneid kirju ning palun mõistmist, et nendele põhjalikum vastamine võtab aega, sest kohe peale esimese konverentsi lõppu tuli intensiivselt keskenduda järgmise konverentsi fookuse paikasättimisele.


Teema, mis kõige rohkem tõusis esile konverentsi järgsetes kirjades, on haridus. Kuna hetkel on meil Eestis hariduse osas ülikeeruline olukord, otsustasime, et järgmise konverentsi üks peateemasid saab siiski olema haridus ning majandusfookus liigub novembri konverentsile. Olen kaalunud mõtet kutsuda lähima paari nädala jooksul kokku kõigepealt need inimesed, kes on pakkunud oma ideid ja osalust hariduse teemal. Kui kellelgi on välja pakkuda sobivat ruumi 10-15 inimese kokkusaamiseks, siis palun andke sellest teada aadressil: saale@yhiskond.com

Olen elus mitmel korral kogenud, kuidas töötab energia fookustamine – see võib täiesti konkreetselt muuta meie nn reaalsust ning neutraliseerida destruktiivseid taotlusi ja protsesse. Ühiskondlikest situatsioonidest olgu siinkohal märgitud Tallinna Kammerorkestri tasalülitamise taotlus 2009. aastal (mis ei läinud selle taotlejatel läbi), Langi langetamise protsess 2013. aastal, Siim Kallase peaministriks pürgimise takistamine 2014. aastal jm.

Ma olen kindel, et suudame midagi muuta ka praeguses absurdi välja jõudnud hariduse olukorras. Selleks on vaja jällegi energia koondamine ning selliste lahenduste leidmine, mille peale seni ei ole veel tuldud. Me oleme võimsamad kui meid ümbritsev ühiskond on lubanud meil seni aduda - juhul kui suudame oma energia fokuseerida koostööteadvuses.

Saale

1 Comment
Powered by Create your own unique website with customizable templates.
  • Avaleht
  • KONVERENTSID
  • Koolitus
  • Artiklid
  • Blogi